3,9 a neiu kaebab pidevalt igat sorti tervisevigade üle: peavalu, kõhuvalu, näpuvalu jne. Tihti on arusaamatu, kas tal ikka valutab või on tegu tähelepanu nurumisega või kellegi pereliikme ahvimisega või lihtsalt fantaasiaga. Kõik on võimalik: Kui mina või vend kaebab peavalu, siis varsti kaebab temagi. Ta on väga emmekas (minu ainuke ja üpriski vanas eas saadud laps, seega ärahellitatud) ja armukade oma venna, meie kassi ja ka teleka jms. peale. Kui minu tähelepanu ei ole 100% neiul, siis varsti ilmub ta kohale valutava näpuga. Haigushood esinevad ka siis kui on väsinud või muidu halvas tujus (tavaliselt, siis ei ulatu käed (neiu enda väljnd) nt. pükse ülestõstma ega osata ennast riidestlahtivõtma ega asju selgapanema, aga ka kõht hakkab valutama). Aga mitte sugugi alati ei ole põhjus nii kergelt leitav ja ühene. Nt. Mul oli endal köha ja algul neiu alati kõhis peale seda kui minul kõhahoog oli, aga lõpuks oligi lapsel bronhiit. Ma ei pannud tähelegi kui naljatamine tõsiseks läks! Praegu uurime arstiga tema pidevaid kõhuvalusid, seni põhjust leidnud ei ole. Aga kui ma neid kõiki tõbesid uurima hakkame, siis ma mujal ei jõuagi istuda kui arsti juures ja see neiule meeldiks: mina olen ju temaga ja veel arstitädi juures ja kõik tegelevad temaga!
Muidu on neiu röömsameelne ja elav ja väga terane ning suur fantaseerija.
Kuidas vahet teha tõliste valude ja libavalude vahel, minul see alati ei õnnestu.
Te olete ise oma kirjas palju vastuseid ära toonud.
Ärge hellitamise osakaalule liialt rõhku pange, tegu on tõenäoliselt suhteliselt situatsiooni ja eakohase käitumisega. Igal käitumisel on oma eesmärk on see siis rollimänguna õppimine või tähelepanu otsimine. Ühest küljest on tegu eakohase rollimänguga kuidas reageeritakse haigusele, valule; kuidas väljendada kehalisi ebamugavustundeid jne. Laps mängib nähtut korduvalt läbi ja naudib saadavat hoolitust, tähelepanu ja kõike muud pakutavat. Kes meist täiskasvanuteski vahepeal ei naudiks hoolt ja tähelepanu, mis mõne kergema haigusega osaks saab J.
Tähelepanu peaks pöörama kuidas perekonnas üldiselt valule, haigusele reageeritakse kui palju see tähelepanu, tavapärasest teistsugust käitumist pälvib. Võimalik et eksisteerib teatav tüüpkäitumismuster, millest neiu soovib osa saada.
Praktiline lahendus võiks olla see, et peatuda sellel tundel peegeldada lapsele tagasi Kas sul on valus? ja mitte lisaks täpsustada, vaid anda vastamiskord lapsele. Jälgida last spontaanse mängu kontekstis ja jälgida kas kaebused tekitavad vaevusi päeva jooksul. Tõelisi vaevusi on raske matkida spontaanse ja meelihaarava tegevuse käigus (lihtsalt läheb meelest ära) ja see ehk on kõige selgem viis eristada simuleerimist ja tõelisi vaevusi.
