Ma ei tea kas see on omamoodi armukadeduse väljendus või mitte. Mõnikord märkan, et suurem (4a) kallistab väiksemat (1a) nii kõvasti, et see tahab juba lahti saada. Suurem aga ei lase, ikka kallistab. Enamasti sinnani kuni väike nutma hakkab. Ei oska keelata ka, sest oleme senimaani ikka öelnud, et ta hoiab väikevenda hästi. Mida siis teha?
Meile seletasid psühholoogid, et suur tita kallistamine ja hellitamine võivad olla suure armukadedus väljenduseks. Ühesõnaga selle suurema lapsega peaks tegelema ja tema tundeid "väljapäästma". Arusaamatu konkurent on ilmunud ju.
Tuleks lihtsalt selgitada, et see võib haiget teha ja kasvõi demostreerida tallegi mis tunne on kui keegi sind kinni hoiab. Aga vaevalt et ta seda haiget-tegemise eesmärgil teeb, pigem nagu selleks et sellele 'nii armastatud ja tähelepanuga ümbritsetud' väikevennale lähemal olla. Nagu tahaks ise tema olla. Tõenäoliselt läheb ise üle kui suuremale rohkem tähelepanu jagada.
Lapsed ei teadvusta sageli, kuidas nende käitumine mõjub kellelegi teisele. Laps tahab näidata võib-olla just seda, KUI palju ta oma vennast hoolib või soovib ta sellega rohkem äratada tähelepanu, kui hea laps ta on.
Kui laps aga käitub nii, et vanemal tekib hirm, siis on oluline väljendada oma tundeid nt. Kui sa oma vennat nii kõvasti kallistad, siis ma kardan, et venna saab haiget!”. Hea on võtta suurema lapsega natuke aega ja arutada koos, kuulates ja peegeldades sealjuures tema tundeid. Samuti selgitada talle natuke tita kohta, et tita on väike ja saab kergemini haiget jne. Demostreerimine kui selline võib lapses tekitada hirmu, segadust ja samuti trotsi. Oluline on, et lapsele ei jääks halba tunnet, sest tema tahab ju olla ka emmele ja issile hea laps ja proovib anda endast parimat!
