Mu väike tütar on 2a.10kuune ja nüüd viimasel ajal on eriti päevakorral jälle tema närvilisuse probleem.
Viitan asjaolule, et tütre närvilisus tekib eriti pärast põetud haiguste möödumist.
Viimati käis ta sõimes oktoobri kolmandal nädalal ning pärast seda on ta olnud kodune, sest oli mitu haigust korraga: kurgu-, kõri- ja kõrvapõletik.
Mainitud viimaste haiguste järel ei saanud ta poolteist nädalat õieti magada- ei päeval ega öösel, kuna tal oli neelamine raskendatud. Siis sel ajal ta tihti tukkus mu süles istudes ja on ka varem esinenud samasugust olukorda haiguste ajal.
Varasem hüsteeriline periood oli temal selle aasta alguses, pärast seda, kui ta põdes jälle mitu rasket haigust korraga (kahepoolne kõrvapõletik, äge bronhiit, haavandiline gingiviit). Ravimine kestis ravimitega 7nädalat.
Beebist alates on laps hästi tundlik ehk nõrga närvikavaga ning seetõttu olen hoidnud teda rutiinses reziimis, aga haiguse ajal see nihkub kohalt ära ja hiljem olen saanud suurte raskustega, kuid järjepidevusega tütre rütmi tagasi.
Kasvatamisel näen, et tütrel on ka kohanemisraskused ning seetõttu alati kodus valmistan teda ette olukordadeks, sest näen, kui tuleb ette ootamatusi, siis see teda ärritab. raskusalates ja näen, et tal on kohanemisraskusi, siis seda arvestades
Antud mure seisneb selles, et tütar on läinud sellisesse tsüklisse, et ta ei jää päeval magama.
Näen, et laps on väsinud (silmadest näha väsinud ilme) ja ta tahaks magada (räägib, et une-mati puistab uneliiva), kuid samas ta on ärev/ärritunud ja räägib mulle -"mingist pahast poisist voodis" ning magama ei jää.
Reziimi koos toimingutega olen saanud uuesti paika.
Päevakava on selline: 7 ärkamine, 8.15 söök, 9-10.15 mängime kodus-kleebime, puzletame, looma farmi ehitame jne.
10.30-12 õues, jalutamas või palli mängimas, 12.15 lõunasöök, 13.00-15.30 oli varem lõunaune aeg.
Täna uinutasin teda päeval 13-15ni, loen tema voodil raamatuid, siis laulsin; siis ehitasime koos põrandale pesa, kuhu soovis magama minna. Lõpuks jäin ise tukastama 20 minutiks ja tema laulis mulle...ikka edasi.
See uinutamine käib mul sedasi temaga päevast päeva, kuid tulutult, kuna magama ei jää.
Ta ennem tukkub mõne minuti istudes, kuid pikali ei jää.
Olen temaga rääkinud sel teemal, aga ta ei oska tõenäoliselt seda ärritus faktorit mulle väljendada ???
Meil on viimased 4nädalat olnud päeval 12-13 tunnine ärkvelolek (tõuseb 6.00-7.00 ja magama läheb 18.30-19.00).
Õhtuse voodisse minekuga mingit protesti ei ole (kuigi ööseti aeg-ajalt rahutult magab), kuid siis kui teen juttu ööriiete selga panemisest; siis näen, et muutub ärevaks ja tujukaks, vahel nutuseks.
Enne õhtust und on meil selline rituaal, et kui voodisse läheb kallistan teda ja ütlen talle, et "emme armastab sind oma suure-suure südamega, hoiab, hellitab, kaitseb, kallistab ja ravitseb. Panen ta tekki sisse ja siis lähen oma voodisse pikali ja laulan tema soovile vastava unelaulu peast ning umbes 15minutit pärast seda rahulikult uinub.
Samuti olen täheldanud, et kuna tütar ei saa magada, siis kas sellest või veel millestkist muust faktorist käivad tal peal päeviti tigetsemise hood (hammustab mind ründavalt, loobib asju, raevus nutuhood).
Näiteks eile täitsa ehmatasin, kui enne magamaminekut riiete vahetusel selgus, et sukkapükste labajala osad olid märjaks higistatud sedasi (püksi ei olnud pissinud), et sandaali põhja peal oli jalalaba jälg.
Ma vaagin ja vaagin enese kallal, kas teen midagi tema kasvatamisel valesti.
Võib-olla tema närvipinge tuleneb sellest, et kolisin koos lapsega kevadel lapse isa juurest ära; kuna meil olid pidevad lahkhelid ja siiani on mul lapse isaga (ehk endise elukaaslasega) pidevalt arusaamatused.
Lapse isa suhtleb lapsega sedasi kuidas heaks arvab.
Lapse isa käib last vaatamas vahel meie kodus, aga tihti võtab lapse kaasa 2-3tunniks enda koju.
Näen suhtlusest, et isa ei mõista lapsega suhelda lapse tasandil- laps räägib: et isa juures tuleb numbreid õppida; tuleb teada Toompeast- kes on president, kes on peaminister; isa meelest peab laps teadma, milline on inimese keha...jne.
Tunnistan, et seda muret ma ei suuda üksi lahendada, sest leian, et see on komplitseeritud ja lõpetuseks soovin, et ehk keegi oskab mind mu mures aidata või suunata mind koos lapsega mõne hea ....väikelaste psühholoogi juurde.
Tere!
Teie kirja lugedes tunnetan, et olete väga hoolitsev ja last armastav ema.
Lapse elus on olnud viimase aasta jooksul mitmeid stressi põhjustavaid üleelamisi: lahkuminek lapse isast, haigused, lastesõime minek- sealt ärajäämine.
Kui laps on haige, siis paratamatult saab laps rohkem hoidmist ja tähelepanu kui muidu. Peale haigestumist võib lapse tundlikkus olla kõrgem.
Olulisem muutus kõige selle juures tundub siiski olevat see, et läksite lapse isast eraldi elama. Kuigi laps suhtleb isaga, jääb kujunenud olukord tütre jaoks segadust tekitavaks.
Mida siis teha?
Parimaks psühholoogiks lapsele selles olukorras saate olla Teie ise, ema. Probleeme üksinda kanda on aga raske. Soovitan Teil ja lapse isal võtta ühendust psühholoog-perenõustajaga, et keerulist olukorda aidata lapse jaoks kergemaks muuta. Pöörduda võite ka Perekeskuse "Sina ja Mina" psühholoog-pereterapeudi poole.
Lugupidamisega
Ene Raudla
Perekeskuse poolt soovitaksime Haide Antsonit - haide dot antson at sinamina dot ee
Tegu perenõustaja-psühholoogiga, kel isiklikud kogemused oma lastega ja aidata oskab ta kindlasti.
Lugesin Teie murekirja. Ma olen igati nõus Ene Raudlaga, et nii lapse kui ka Teie elus on viimasel ajal olnud palju muutusi. Väikelapse haigused võivad lapse päevarutiinid sassi lüüa. Lisaks võib tekkida hirm uinumise ees kuna sellega on seoses kurgu-, nina- ja kõrvahaigustega kaasnenud mitmeid ebameeldivaid aistinguid. Kuigi aja möödudes võib elu jälle rütmi minna, võiksite siiski korra lastepsühholoogiga konsulteerida. Olete siiani juba väga tublisti püüdnud elurütmi taastada aga ehk oskab spetsialist veel mõne nipi soovitada.
Psühholoogi juurde võiks kaasa kutsuda ka lapse isa, sest Teie kirjast tundub mulle, et ta on liialt nõudlik. Nii väike laps ei pea kõiki neid asju teadma ja oskama. Nende teadmiste nõudmine võib lapsele olla lisastress.
Kuid mida saate Teie ise teha? Kui lapsel tuleb tigetsemise või nutuhoog, siis võiksite tema rahustamiseks proovida aktiivset kuulamist. Sageli vanemad hakkavad last lohutama või asju lahti seletama (näiteks: "Ei ole hullu midagi","Ära löö!", "Ei ole midagi hirmsat"). Kuid see ei aita lapsel rahuneda, vahel otse vastupidi. Aktiivne kuulamine tähendab seda, et vanem annab lapsele teada, et mõistab tema tundeid ja aktsepteerib neid ning ei anna hinnanguid. See mõjub lapsele sageli rahustavamalt kui ei miski muu. Näiteks: kui laps hakkab tigetsema ja asju loopima, siis sellel on mingi põhjus. Nagu Te isegi olete märganud, võib tujukus tulla väsimusest. Siis võiks lapsele lihtsalt rahuliku häälega öelda "Sa oled väsinud ja see teeb sind tigedaks" ning võtta laps kaissu. Või kui laps nutab, siis öelda "Sa oled kurb". Kui suudate samal ajal ise rahulikuks jääda ega muutu ärevaks, siis on lapsel lihtsam rahuneda.
Jõudu soovides,
Kadri Järv
Gordoni Perekooli koolitaja
