Minu 1-aastane tütar ei taha peale putrude, kohupiima, jogurti ja piimasegu teisi asju eriti süüa. Värsket õuna, tomatit ja kurki näksib ka isuga (aga ainult oma käest, mitte lusikast). Lihatooteid, kartulit, suppi jms võtab vaid paar ampsu ja isu täis. Minu mure seisnebki selles, et lihatooteid ning kartulit (kartulipüreed) millega liha anda sööb ta liiga vähe või ei söögi üldse ning piima tooteid sööb jälle kuidagi palju. Mul on mure, et ta ei saa täisväärtuslikku toitu (lähen poodi ja ikka valin vaid kohupiimade ja jogurtite vahel, imelik hakkab..). Kui ma talle lihatüki, sardellijupi, viineri või kotleti kätte annan, saab ta sealt mingi pisikese osa loomset valku, kas selest piisab vajaliku normi täitmiseks? No hakklihakastet sööb ka väheke niisama paljalt.. aga jah... tunnen end sellepärast siiski pisut halvasti...
Viinerid ja sardellid ei ole aastasele lapsele sobilik toit. Sisaldavad need ülivähe täisväärtuslikku liha ja palju kasutuid lisaaineid. Liha peaks laps sööma, et rauda saada. Seepärast peaks laps saama eelkõige vasika-, veise- ja vähemal määral sealiha.
Samuti oleks lapsele kasulikud köögiviljad - nende kasuteguritest pikalt rääkima ei pea.
Keedetud köögivilja asemel võib pakkuda toorest - muidugi jälgida, et laps suuri tükke kätte ei saaks.
Millist kohupiima lapsele pakute? Kas ilma lisanditeta või kohupiimakreemi - kui viimast, siis kas maitsestamata või magusaid.
Jogurtid on samuti magusad. Putrusid pakutakse lastele enamasti moosiga ja magusamalt (vabandan üldistuse eest, võimalik, et teie peres see nii pole). Ehk siis kirjast paistab, et probleem pole mitte niivõrd piimatoodete eelistamises kui magusa eelistamisel soolasele.
Soovitan alustada putrude muutmisest. Kui enne sai pakkuda moosiga (magus versioon), siis nüüd võiga (soolasem versioon). Riisi(helbe)putru võiks pakkuda risotona - püreeritud liha ja keedetud riivporgandiga näiteks. Tatrapuder sobib samuti püreeritud lihaga. Kindlasti pakkuda näljasele lapsele alustuseks soolast. Sobivad köögiviljad sellisel menüüvahetusel oleks porgand ja kõrvits - magusamad, kuid tervislikud.
Piimasegu võib vaikselt välja vahetada tavalise piimaga - esimene samuti suhteliselt magus.
Samuti soovitan nõu pidada perearstiga. Laps teab, mis maitseb hea, ema teab, mis kasulik! Loomulikult ärge kalduge teise äärmusesse, kuid soolase toidu osakaalu Teie kirjas kirjeldatud toidusedelis peaks suurendama.
Lapse organism on nn täiskasvanute toiduks valmis erineval ajal, keskmiselt on see aeg aasta ringis, kuid see on keskmiselt! Võimalik, et laps pole veel päristoiduks valmis! Perearstiga rääkides võiks paluda kontrollida hemoglobiini taset veres, kui see on korras ja kaaluiive on korralik, pole muretsemiseks põhjust.
Olen kuulnud, et kartulit ei soovitatagi lapsele anda (tärklis on raske seedida), sama kehtib ka valge jahu ja kahjuks kohupiima kohta (kohupiim on täisvalk ja lapsel väga raske seedida). Puder tuleks keeta veega ja keetmise lõpus lisada võid - jääb väga maitsev (organismil on keeruline omistada korraga piimavalku ja süsivesikuid, vee ja võiga keetes peab omastama korraga süsivesikuid ja rasva, mis on palju lihtsam). Jogurtit võib vahelduseks asendada hapsiga või keefirist isetehtud jogurtiga. Kui laps liha ei taha, siis minu arvates võikski teda usaldada. Paar korda nädalas võiks pudru sisse muna panna, siis saab ta ka lihavalku. Öeldakse küll, et aastane võiks ühel söögikorral päevas natuke liha saada, nii et tõesti võiks muu toidu sisse peita natuke hakitud kana või veiseliha, aga mina isiklikult usaldaks last. Raua poolest võiks pakkuda punapeeti ja prokolit.
Mu vastus sai nüüd küll täisti vastikult õpetav Aga seda ainult parimate kavatsustega. Soovitan sama asja küsida ka foorumis http://groups.yahoo.com/group/metsapoolejutud - usun et saad pädevamat nõu, kui mina anda oskasin. Ja lõpuks erinevate nõannete vahel valides usalda ikkagi ennast ja oma ematunnet! Usu mind, me ise oleme kõige targemad!
Aitäh nõuannete eest!
Putrusid paukn talle võiga, moosiga pakun ainult mannaputru, tean et see pole nii toitev jms, kuid maitseb hästi Tartraputru pole eriti teinud.. aga muidu sööb karahelbeputru (veega), riisihelbe- ja neljaviljaputru (piimaga), maitsestan nii soola kui suhkruga. Kohupiimaks Meieri kohupiimad moosi ja kiselliga, ei ole kohupiimakreem, ent siiski magus.
Viimasel ajal on hakanud munakollast sööma, see maitseb talle niisama paljalt ja värskest kartulist tehtud praekartulit (keedukartulit endiselt ei taha). Püüan teie nõuannete järgi talitada.
Minu laps (1 a3k) ka ei söönud üldse. Putrudest ainult taraputru. Aga Tasapisi on hakanud rohkem sööma, lemmikud on liha igas varjandis. Kartulit üldse ei söö selle asemel peame makarone tatart või riisi kõrvale keetma. Suppe sööb hea meelega ning tooredi köögivilju ning piim ikka lemmik. Õnneks magusat üldse ei armasta kui ainult puuviljad-õunad, pirnid, banaanid.
Mul on kodus 1a1k poeg ja sööb erinevaid asju. Siiski rinnapiima saab ka. Olen lasknud tal endal valida, mida tahab. Olen pannud tähele, et laps teab väga hästi, mis talle hea on.
Niiet minu soovitus oleks, et paku talle seda, mis sulle tunudb, et ta võiks süüa, kuid las ta ise otsustab.
Meil kestis nädal aega selline väike "streik". Olin ka hirmus mures, kuid jäin endale kindlaks, pakkusin õigetel aegadel ja päris toitu söötmistoolis. Kui ei söönud, ootas järgmise korrani. Mitte kuidagi ei mõjutanud see tema enesetunnet ega kaaluiivet. Lihtsalt ühelt maalt hakkas jälle sööma. Ta lihtsalt oli väga harjunud spets-toitudega, mida talle eraldi valmistasin. Vaatasime oma menüü üle, mugandasime kogu perele.
Minu pojale ei maitsenud kartul, kuid see ju eestlaste põhitoit, nii et ma ikka tegin seda ja sundisin sööma ka. Hiljem tekkis tal allergia paljude köögiviljade (sh kartuli) vastu. Laps teab ikka ise ka mis talle hea on. Mitte et tuleks pakkuda vaid friikartuleid ja lutsukomme, vaid tervisliku toidu hulgast leiab ta ise endale sobiva.
Aga seda ainult parimate kavatsustega. Soovitan sama asja küsida ka foorumis