Olen täiesti nõutu, kuidas oma 2aastasega käituda.
Muidu on tark ja tubli laps, aga järjest hirmsamaks muutuvad stseenid riietamisel ja mähkmete vahetamisel. Mõned üksikud korrad saame ilma kisata. Olen püüdnud küll mõelda, et mis siis teisiti on, aga ei ole välja mõelnud. Olen püüdnud võimalikult rahulikuks jääda, püüdunud küsida, miks ta kisab (tavaliselt ütleb siis, et ei taha riide panna), olen siis ntx öelnud, et ma tean, et sa ei taha, aga sa ju tahad õue minna, et ilma riieteta hakkab õues külm jms. Olen seletanud ette ära, et nüüd hakkame varsti õue minema, ja pakkunud võimalulse, et ta ise valib, mida tahab selga panna ja et saab ise panna nii palju kui oskab. Ja oleks, et tõesti et taha minna välja vms, aga see kisa on nii riide panemisel kui ka riidest lahti võtmisel samasugune. Ei saa ka öelda, et see talle üllatusena tuleb. Sõimes on iga päev ju sama rutiin, sööme ära ja paneme riide ja läheme koju. Ja ta teab, et ega ta sellest ju ei pääse, aga ikka peab jälle ja jälle sama asja rääkima.
Olen püüdnud ka talle aega anda, aga siis ta jääbki edasi-tagasi jooksma ja lõpuks ei jää ikkagi muud üle, kui pean teada jõuga kinni hoidma ja hirmsa kisa saatel riidesse panema
Oled olnud väga tubli, et oled lapsele aina uuesti ja uuesti asja seletanud ja teda kuulanud. Gordoni varasalvest võin vaid lisada, et kui talle peegeldad ("ma tean, et sa ei taha riide panna"), siis ära jätka kohe seletustega vaid jäta talle aega mõista, et oled tast aru saanud.
Muidu on aga arvatavasti tegemist klassikalse perioodiga "minu võimatu kaheaastane" Ja õnneks on see mööduv Kas tema sõnavarasse on tekkinud sõna "mina"? Kui jah, siis on see kinnituseks, et temas tekib mina-tunne, ta hakkab ennast eristama muust maailmast. Ja see mina-tunne on üks äge asi! Seda tahaks kohe nii väga tunda, et selle võimendamiseks hakkab laps ennast vastandama kõigile teistele. Proovi ise, palju rohkem tunned ennast minana, kui vastad kellelegi, et ma ei taha! või ma tahan hoopis nii! Vaguralt nõustuda pole üldse nii tore
Kaheaastaste jonniperioodi kohta peaks leidma internetist ka kirjandust. Kindlasti on foorumis www.perekool.ee palju kaheaastaste emasid, kes oskavad Sinuga oma kogemusi jagada.
Ja õnneks on see mööduv