oleme abielu lahutamas. laps on neljane ja läheb koos emaga. Kuidas seda lapsele selgitada mis toimub? kas hakata pigem varakult selgitama või oodata kuni kolimine käes?
Mul on hea meel lugeda, et küsite ette, et probleeme vältida, mitte, siis, kui need käes on ja vaja tagajärgedega tegelda. Samal ajal on mul ka kurb, et üks laps hakkab jälle oma ühte vanemat taga igatsema. Lahutus on lapsele tavaliselt raske. Tema peab lahkuma ühest vanemast, ehk kellestki, kes iseeensestmõistetavalt on kogu aeg olemas. Lapsed suudavad oma fantaasiates luua igasuguseid jubedaid pilte sellest, mida nad on põhjustanud. Nii võib laps kujutleda, et tema jonn või mingi keelatud tegevus on lahutuse põhjuseks. Vanemana tuleks sellesse võimalusse tõsiselt suhtuda, mitte arvata, et see on üks psühholoogide väljamõeldis. Kindlasti rääkige lapsega enne lahku kolimist. Kinnitage, et tema pole milleski süüdi ja et talle jäävad alles tema mõlemad vanemad. Siiski saab ta ühega pisut harvemini kokku, kui varem, aga see ei tähenda, et see vanem teda ei armasta. Oluline on, et lapse turvatunne säiliks. Sageli hakkavad lapsed vanemate pingutustest hoolimata ennast ebakindlalt tundma. Sellest annavad märku muutused käitumises: ei julge üksi magada, näeb õudusunenägusid, keeldub lasteaeda/ kooli minemast, ei jää vanavanemate või lapsehoidjaga koos koju jne. Sellisel juhul tuleb lapsega rääkida ja kasutada peegeldavat ehk aktiivset kuulamist, et välja selgitada, mis last häirib. Praegu sellel ei peatu, kuid kui seda vajate, saate abi Gordoni raamatust "Tark lapsevanem". Jagage armastust ja olge lapse jaoks olemas niipalju kui vähegi võimalik.
