mul on 2 aastane tütar ja 5 kuune poeg. mehest olen lahus alates teise lapse sünnist.
suhted on halvad olnud alati, oli lihtsalt pime armumine, mille tagajärjel kaotasin oma au, aja, raha ja tervise(eelkõige närvid).
nüüd olen kuude kaupa magamata. suurema lapse armukadedus on jälle tõusnud lakke, sest ma pole võimeline temaga üldse normaalselt tegelema. laps tõuseb hommikul 8 ülesse aga mina tõusen alles lõunast.
ma ei saa enam õhtuti magama jääda. käin psühholoogi juures aga see pole asja lahendanud.
nutan või närin küüni vahetpidamata, sest põen kohutavaid süümepüünasid suurema lapse pärast- röögin ,karjun ta peale. lähen endast välja juba kui ta kõnetab või puutub mind. viimati viskasin ta teise tuppa voodi peale ja röökisin täiest kõrist ja panin ta sinna tuppa kinni- n.ö. järgi mõtlema, sp et ta astus ühe asja katki.
seejärel helistasin mehe sugulastele ja palusin laps ära viia niipea kui saaavad, sest tal on minuga väga halb olla.
lapsel on täielik trauma minu käitumisest.
püüan leida lapsehoidja nii ruttu kui võimalik.
aga kas see lahendab asja? ma ei suuda enam kuidagi maha rahuneda, sp mida ma oma lapsele teinud olen.
laps on hakanud tükeldama asju ja räägib, et kardab seda, teist ja kolmandat.
samuti karjub kasside peale jms. need on kindalt tema trauma väljaelamised omakorda väiksemate peale jne.
ma olen koletis. mida ma tegema pean? kardan , et mu laps ei saa enam kunagi nendest minub tekitatud traumadest üle.
ma olen nii õudne inimene.
kas peaksin jätma tissi ära- sest praegu hoolitsen ju ainult väiksema eest ja suurem kannatab mittemillegi pärast mitmekordselt?
laskma antidepressandid peale panna? vaevalt et ainult lapsehoidja leidmine enam asja parandab? mida ometi teha?
käisin täna arsti juures ja saan aru, et mul on vaja abi abi leidmisel(ka võtsin ühendust agentuuriga mis vahendab lapsehoidjaid).
minu arst ütles mulle, et kõik lapsepõlves kogetu jääb kuskile tallele ja tuleb kunagi elus hiljem päevavalgele. et jube palju kasvab hälvikuid.
ma ei mõtle siin mingeid äämusi, aga mis teie kui med haridusega inimene arvate- kui tugev trauma lapsel juba on, minu röökimiste , tema äratõukamise, + asi, et emme tegeleb ainult teise lapsega ja nutab ja nutab- lapsel turvatunne ju täielikult kadunud.
mis ma tegema pean veel? peale selle , et otsin lapsehoidja- sellise noore ja krapsaka kes mürgeldaks lapsega, paneks ta kraps riidesse, et välja minna jne. mõtlesin ka et lapsehoidja võiks siis tegeleda väiksema lapsega vahepeal ja mina suurema- et siis vast saaksime tasapisi jälle sõpradeks, kui saan temaga aega veeta.
ma saan aru, et see on nagu nurumine, et öelge, et sellest pole midagi hullu, et röökisin lapse peale jne.
san aru küll ju, et lapsel ikka kõva trauma ja ta ei saa aru mis toimub. kõik see asjade kartmine ja asjade tükeldamine ja kasside löömine, ka minu löömine kui ta on unine.karjub, nutab- eks see oli minu meeleolu peegeldus- kui palju siit on siis aga peegeldust ja kui palju päris tõsist traumat?
kas peaksin minema lapsega psühhiaatri juurde või lahenevad asjad kui muutsin oma käitumist+ leian lapsehoidja??
saaks aidata ehk materjaalselt või ka tuge pakkuda. Te küll ei tunne mind veel aga tõesti südamest püüaks aidata. Palun saada e-mail. Olemas ka tuttavaid kes annaks abikäe.
Sa oled väga tubli, et abi otsid nii siin kui ka mujal! Väga paljud lapsevanemad, kes on sarnaselt käitunud või käituvad, vaikivad oma probleemid maha. Kas siis piinlikusest või hoolimatusest. Jätka samas vaimus. Loodan väga, et see halb aeg teie peres lõpeb!
kallis autor,kindlasti ainult lapsehoidjast ei piisa. Laps võib arvata, et Sa ei armasta teda rohkem ja selle tõttu "annad teisele tädile".
Ürita ennast kokku võtta ja kasutada igat abi.
http://www.usaldus.ee/usaldustelefonid.aw
Võib-olla telefoni teel nad oskavad soovitada, kuhu võib koos lapsega pöörduda, et KOOS selles kohutavast olukorrast üle saada.
Ma ei tea, kus te elate, aga aastal 2003 oli Tallinnas kohti, kus saab psühholoogi juurde tasuta (võib-olla ka praegu on, tuleb otsida)
Tasuta psühholoogilist nõustamist Tallinnas oli võimalik saada:
· Psühholoogilises kriisiabis tel: 6314300
Vastuvõtuajad E R 9 20, L 10 20
· Kesklinna noorte nõustamiskabinet tel: 6207342
· Tõnismäe polikliiniku noortekabinet tel: 697425
Psühholoogiga on võimalik elusituatsioone analüüsida, leida põhjus tagajärje seaduspärasusi, enda jaoks uusi käitumismudeleid välja töötada.
Vestluse käigus on võimalik mõista paremini oma depressiooni põhjusi ja leida depressioonile lahendusi.
Kõigepealt te vajate und. Üritage korraldada nii, et saate paremini välja puhata. Kõige parem oleks, et suurem laps elaks mingi aeg teie sugulaste juures, sest teil võtab aega "iseennast korda teha". Kui sugulased on päeval kinni , siis viige lasteaeda.
Teie puhul praegu laps saab rohkem haiget Teiega kui Teieta. Te olete lihtsalt väga väsinud ja õnnetu, aga laps ei tohi kannatada, sest need mälestused mõjutavad teda terve elu.
Edu Teile, loodan, et Teil õnnestub leida lahendust..ja öelge oma suuremale lapsele tihedamini, et "oled hea laps, emme armastab Sind ja palub vabandust ja kõik saab varsti korda."
Näidake talle oma armastust välja, tal on seda väga vaja ja üritage leida endale abilisi igapäevaelus. Üksi on väga raske toime tulla.
Veelkord edu Teile!
Kõik eelpool toodud nõuanded on väga head. Olete olnud vapper, et siin oma murest räägite ja lahendusi otsite.
Lisaksin veel ühe mõtte. Enesesüüdistustest ei ole kasu. Need ei muuda midagi paremaks, ainult hullemaks. On väga selge, et oma südames armastate oma lapsi ja praegune olukord on tekkinud suurest kurnatusest ja magamatusest. Te EI OLE koletis ega õudne inimene vaid lihtsalt inimene, kes vajab tuge! Ärge öelge ka laste kuuldes seda, et olete halb ema või kuri, sest see ei vasta tõele. Öelge eriti vanemale lapsele, kui väga Te teda armastate ja et varsti on kõik korras. Kui olete lapse peale karjunud, siis rahunedes minge kindlasti vabandama. Lapsele võiks öelda, et olete väsinud ja see, et kuri olite temaga, oli väga vale. Öelda tuleks ka seda, et laps ei ole süüdi, et Teiega nii on.
Kuigi lapsed on väga tundlikud igasuguste traumade suhtes, ei tähenda see veel, et on hilja endale ja lapsele abi leida. See ei tähenda ka, et lapsel on eluaegne trauma. Mida rutem Te leiate abi ja ise tugevaks saate, seda kiiremini olukord laheneb. Paha ei teeks konsulteerimine lastepsühhiaatriga.
Antidepressandid ei pruugi olla ka väga halb lahendus. Aga selleks peaks kindlasti jällegi konsulteerima psühhiaatriga või perearstiga. Viimaselt võite saada psühhiaatri kontaktid (temalt küsige ka oma piirkonna lastepsühhiaatrit). Kontakte võite leida veel internetist või siis usaldustelefonile helistades.
Ärge mingil juhul jääge üksi. Kahjuks Te ei kirjelda, kus on laste isa ja millised on hetkel Teie suhted temagal. Kuid ka tema on laste eest vastutav. Kui vähegi suudate ja see on võimalik, siis tuleks isa appi kutsuda ja panna samuti lastega tegelema.
Hea on appi kutsuda ka mõni sugulane või lähedane, kes aitaks Teil lapsi vaadata seni, kuni saate endaga veidigi tegeleda ja puhata. Lapsehoidja leidmine on samuti lahendus, kui sugulasi ei leidu. Võtke aega iseendale. Tehke endale midagi head. Te väärite seda ja vajate hoolt. Kui olete enda eest hoolt kandnud ja piisavalt tugevaks saanud, siis saab lastega kõik korda.
aitähh vastuste ja toe pakkumise eest, mul oli seda väga vaja praegu.
suurem laps on nädalavahetustel isaga ja isa sugulastega , kes väga armastavad mu lapsi.
laste isal olid mõlemad lapsed soovitud ja oodatud ja tahab tegeleda vähemalt kord nädalas nendega (eriti suuremaga, sest temaga on juba väga huvitav ja tema on täielik issitibu).
laste isal on aga kahjuks viinaviga ja sp. majanduslikult vastutan laste eest mina. (kui napsutab, siis tegelevad lapsega tema ema, õde jt, nii et selles suhtes on ok).
suurem laps on praeguseni issi, vanaema jt-ga, mina olen väiksema lapsega käinud külas temaga mängimas või rääkinud telefoni teel.
paistab, et ta solvumine hakkab õnneks üle minema. homme tulevad mitu lapsehoidja kandidaati vestlusele, eks siis näis edasi.
ka liitusime hea alguse projektiga, nii et 2 korda kuus hakkab kodus käima nõustaja, kes hakkab aitama uusi probleeme ennetada ja aitab olemasolevaid praobleemid ära lahendada.
laste isa mind ei aita, sellega olen leppinud.
talle on tähtis tema veri, mind kasutas lihtsalt ära inkubaatorina laste saamiseks-nii kohe on mulle oste ütelnudki.
aga noh- arvan, mees võib olla aga lapsed peavad olema.
tõesti super lapsed on- terved, targad, südametevallutajad, kuhu iganes lähme.
majanduslikult saan hakkama.
kui kitsaks läheb, saan alati oma sugulastelt maj. abi paluda ja on olemas ka riiklikud toetused, juhuks, kui tõesti häda kätte tuleb.
laste isa on nõus ametlikult lasteraha maksma- nii näiteks, et peetakse palgast kinni või muu taoline variant.
omavahel temaga kokku leppida võimalik pole, sest kokkulepped temaga ei kehti.
ta on lihtsalt nii vastutustundetu inimene, et võtab näiteks terve palga pidutsema kaasa- noh, nii igaks- juhuks, et puudu ei tuleks.
jääb siis purju ja magama, kallid joomasõbrad tühjendavad taskud ära ja ongi kogu muusika.või siis kaotab ise täis peaga ära.
tal pole plaanis lapsi rahaliselt mitte toetada aga välja kukub nii, sest ta on lihtsalt nii selgrootu isend.
aitähh veelkord abi eest.
terv.L & Co
Aitäh tagasiside eest Mul on hea meel, et isa lastega ikka tegeleb, kuigi viinaviga on kurb ja raske asi.
Kuid ikkagi peamine olete Teie ise. Ärge unustage ennekõike iseennast. Puhake, nii tuleb ka jaks Teie kirjast saan aru, et ümbritsevad inimesed on ilusti toeks. Teie asi on vaid abi paluda. Selleks lähedased ongi ju, ega keegi meis ole raudnael, et üksi hakkama peab saama
Mul on hea meel, et isa lastega ikka tegeleb, kuigi viinaviga on kurb ja raske asi.