Minu ämm kasutab lapse korrale kutsumiseks hirmutamise taktikat. Ütleb, et kui sa tubli laps ei ole, siis tuleb Vitsaonu! Neid onusid on veel paar tükki, kes siis lapse ühe või teise käitumise korral peaksid nagu tulema. Alguses ma ei pööranud sellele eriti tähelepanu. Nüüd aga mu 4a tüdruk tuli minu juurde ja sosistas mulle kõrva, et Emme, kas nüüd vitsaonu tuleb mulle vitsa andma. Tal oli oma nukuke katki läinud ja ta oli tõesti hirmu täis. Üritasin lapsele selgeks teha, et vitsaonu ei tule ja lohutada teda. Mulle siiski tundus, et ta ei ole minu jutus päris veendunud.Mida peaksin tegema?
Muide minu üks tuttav kasvatas edukalt oma lapsed üles nii - maja taga oli tiik, seal elas Tiigikoll. Maja ees oli tänav liiklusega, seal oli mingi muu jube asi. Samas oli see ainus viis, mida ema suutis välja mõelda, kuidas kasvatada korraga kolme väikest last ja hoida neid samas tiigi ja autode eest ja ise ka kõik asjad valmis jõuda. See tundus mulle küll võõrastav, kuid alternatiivi ei tea ma tänaseni, peale selle, et võtta abiline või hoida lapsi toas.
Hirmutamist on kasvatuses kasutatud aastaid ja sellel on lapsele äraarvamatud tagajärjed. Eriti hirmutamine nn. "unustatud perioodil" ehk vanuses kuni kolm aastat. Selle ea tunded lähevad alateadvusse ja hakkavad meid sealt mõjutama. Nii võib juhtuda, et kardame hilisemas eas asju, millele pole loogilist seletust. Hirmutamise mõju on ka sõltuvalt lapse närvisüsteemist ja isiksuse omadustest erinev. Mõtleme Lutsu tegelastele: Kui Julk- Jüri oleks Arno peale nii karjunud nagu ta Tootsi peale karjus, siis mõju oleks olnud ilmselt hävitav. Toots aga ainult naeris selle peale. Nüüd Teie lugu. Ämm kasutab kasvatuseks sellist meetodit, mida ta oskab ja mis annab ruttu tulemuse. Arvan, et ämmaga tuleb asjad selgeks rääkida ja anda teada, et selline kasvatusmeetod ei ole Teile sobiv. Selgitage selle mõju nagu oskate. Pakkuge ka meetodeid lapse mõjutamiseks, mis Teile endale sobivad. Kui nüüd laps järgmine kord hirmu väljendab, siis peegeldage talle tema tunne tagasi. Näiteks:" Sa kardad vist väga seda vitsaonu." See annab lapsele võimaluse väljendada oma hirmu kogu suurust ja annab ka teada, et Teie saate temast aru. Võib olla tuleb ka ämmal selgitada lapsele, et ta mõtles vitsaonu välja ja et see on pigem muinasjutu( või multika) tegelane, kui päriselt olemasolev inimene. ( Ja vältige vitsaga Jõuluvana. Laps võib seda nähes tõelise hingetrauma saada. Kui on oht, et lasteaias või kuskil mujal mõni selline siiski on, siis selgitage juba enne, et see on kostüüm ja mäng. Pigem võtame Jõuluvana müsteeriumi maha kui tekitame hingetrauma.) Usun, et saate probleemist üle, sest juba selle märkamine näitab, et Teil jätkub hoolivust ja armastust oma lapse vastu. Need aga on olulised tunded, et laps ennast turvaliselt tunneks.
Minu lapsi hirmutab minu vanaema "Eliga":Eli elab seina sees ja tal pikad küüned jne.
Varem ei suutnud vanem laps magamagi jääda,nii väga kartis.Praeguseks oleme asjad nii lahendanud,et emme lõikab Elil küüned ära,nagu kiisudelgi ja siis on Elil hea tuju.Nüüd kutsuti Eli isegi sünnipäevale ja lapsed olid päris õnnetud,kui ta ei tulnud
