Lugesin ära, laps kasutab umbes 20-25 lihtsat sõna (aua, anna, venna,näu jne)Nii rääkis 1 a vend, kes sama vanalt (2a) kasutas juba 3- sõnalisi lauseid. Tean, et lapsed on erinevad, aga praegu on mahajäämus minu arust ikka liiga suur. Kodus on 3 venda( 16, 12, 2a) Lapsed, issi ja mina püüame temaga tegeleda, vaatame raamatid, pilte,joonistame, mängime lotosid jne. Kuu aega oleme käinud ka logopeedi juures, seal ka mängime, aga tulemused?? Aru saab hästi ja passiivne sõnavara on nagu olemas, aga ta ei proovigi järgi öelda ja need sõnad, mida ütleb, on ka ebaselged (venna - enna jne)
Öeldakse, et küll ta hakkab, aga äkki on midagi viga ?Kas selliseid lapsi on veel, on see normaalne?Ei oska enam midagi rohkemat ette võtta, igapäevasuhtlemisel on see kogu aeg meeles, kogu aeg nagu õpetad- õpetad- õpetad... pingutad...
Minu kaksikud hakkasid ka väga hilja rääkima. Mehe vanaema küll vahel hurjutas meid, et äkki miski viga külges aga kuna tema alati kõiki oma suguvõsa NOORI vanemaid kritiseeris, ei teinud me sellest välja. Olin ka kuulnud, et kaksikud pidid üldse hiljem rääkima hakkama ja otsustasin mitte muretseda. Ja hea et nii tegin, säästsin nii ennast kui ka lapsi ülearusest stressist. Vahel küll käisid mõtted läbi pea, et logopeedi juurde minna, kui kaksikud oma kolmandal sünnipäeval veel korralikult ei rääkinud. Aga kuna oli ilus suvi ja perega igasuguseid muid toredaid ettevõtmisi, sai seda käiku edasi lükatud. No ja siis ühel päeval avastasin et poisid räägivad pea sama hästi kui nende vanem vend. Rääkimise oskus tuli maru äkki, nagu oleks kuskil paisu taga kinni olnud ja nüüd äkki vabaks pääsenud. Tundub et sina oled küll tubli emana kõik ette võtnud mis vaja Eks varu kannatust ja küll see jutuvada ka tulema hakkab. Minu mees naljatab ikka kogu aeg "Esimene kaks aastat ei jõua ära oodata, millal nad rääkima hakkavad ja üle jäänud kuusteist aastat ei jõu ära oodata millal nad vait jäävad !" ))
Tean pea samavana last, kel ei ole sõnavaras veel mitte ühtki sõna. Ka mitte emme, mämm-mämm jms tavaline.
Normaalseks peetav sõnade hulk on väikelastel väga suure mängimisruumiga - mõnekümnest mõnesajani.
Kui 2,5a laps ei räägi üldse, siis oleks põhjust pöörduda spetsialistide poole.
Loen, et käite juba logopeedi juures - kui ka tema muretsemiseks põhjust ei näe, siis varuge lihtsalt kannatust. Arvatavasti on Teie laps füüsiliselt hästi arenenud - vähemalt minu tutvusringkonnas peab see paika. Jutukad lapsed ei ole füüsiliselt nii aktiivsed kui vähese jutuga tegelased.
Arvan, et pole hullu. Minul on kolm last- kaks neist hakkasid vara rääkima , ühel aga oli kõne areng aeglasem, ta rääkis veel kolmeselt üsna halvasti.nüüd on ta üheksa aastane ja koolis läheb tal väga hästi. Mahajäämust pole kusagil. Mõni laps ei ole lihtsalt suhtleja Kui ta rääkima hakkab , tuleb päris kannatust varuda nende juttude ära kuulamiseks. Edu Teile!
mu porgagel täpselt 2 aastat vanusevahet-aga rääkima hakkasid ühel ajal......ja siis kohe palju ja kõvasti!
ole kannatlik-küll räägib veel nii,et palud tal aeg-ajalt kuss ka olla
Minu värskelt aastaseks saanud tütar on füüsiliselt väga arenenud (hakkas 9-uuselt käima, nüüd juba jookseb ja kükitab, ronib igale poole kuhu ulatub, oskab redelist üles ronida ning jõudu on meeletult, aga ka tohutut tahtmist kõike tõsta ja liigutada, lisaks soovib ta kõike ise katsuda) aga ütleb ainult aitäh, tere, mäm-mäm, ei, ei taha. Seevastu tema 1,1 aastane sõbranna harjutab alles kõndimist, kuid õpib pidevalt uusi sõnu, ta lihtsalt on nii uudishimulik, tahab lausa ise teada mis see on mis seal laes särab... huvitav millest sellised varieeringud küll tingitud on? Ja kas siis minu kõneharras laps on ka tulevikus keele ja kõne poolest nõrgem?
minul on 2 last: 3,3 aastane poiss, kes räägib ainult üksikuid sõnu: emme, anna, ei taha ja mõned veel. Tal on alles hiljuti tulnud lalismine takka järgi. Teine on 2 aastane ja räägib ka rohkem kui esimene. Olen käinud temaga Tartus kompleks uuringutel, kus tal tehti ajupilt (kaalus sündides 2.240), vaatasid logopeedid, psühholoogid jne. kuid lehele pandi lõpptulemuseks ikkagi tõsine mahajäämus (umbes 17 kuud). Kuid mis mul muud ikka üle jääb, kui temaga tegeleda ja küll see kõne ka ükskord tuleb. Tegin talle puude astme, et riigilt rahalist toetust saada, kuid laps vajab ikkagi täielikku pühendumist ja küll kõne lõpuks ka tuleb.
sellega seoses ongi tore, kui leiduks teisigi inimesi, kes saavad probleemist aru ja hea oleks suhelda ja näpunäiteid jagada. Panen oma e-maili aadressi, juhuks, kui peaks leiduma inimesi, kes sellel teemal suhelda tahaksid: kristel dot tael dot 002 at mail dot ee
kuu aega logopeedi juures käimist on liiga lühike aeg. Mina oma pojaga hakkasime sama vanalt logopeedi juures käima. Sama palju sõnu ja kõik väga ebaselged. Kõigepealt paranes peenmotoorika (u. 1 a käimist) ja alles nüüd 2 aastat logopeedilist tööd, kuulen ma tulemusi. Muidugi olevat minu laps aeglase õppimisega. nii, et kannatust ning käige ikka logopeedi juures.
Eks varu kannatust ja küll see jutuvada ka tulema hakkab. Minu mees naljatab ikka kogu aeg "Esimene kaks aastat ei jõua ära oodata, millal nad rääkima hakkavad ja üle jäänud kuusteist aastat ei jõu ära oodata millal nad vait jäävad !" 
