|
sille
Külaline
|
|
Postitatud 18.09.2006 kell 14:58
|
|
laps sündides saati hästi emotsionaalne. Hamba tulekul juba nädal enne olid ööd rahutud, mitu korda läbi une niuksus ja pidi rahustama, samuti nädal peale lõikumist. Vahepealsel perioodil magas hästi ja ikka kogu öö. Nüüd laps 2,3 a vana ja 2 .a-selt olid ka tagumised purihambad lõikunud. Seega praeguseid jonnihooge saaks vist seostada vaid iseloomu ja uue arengu etapiga. enne lõuna und käib jonn, ei taha ja röökimine. Meil alati kindel aeg, valmistuma hakkan varem ja kui tahab plehku panna ja rääkida ja tudukaid selga panna võimatu, siis panen voodisse toariietega. Nii ta siis üsna varsti rahuneb ja tahab et pühiksin pisaarad ja laseb vabatahtlikult riided vahetada ja une mähkme panna( mähkmed veel igaks juhuks, sest öösel ei kontrolli põit, päeval potil). Õhtul käib umbes samamoodi ja siis on mees öelnud et hea küll ole sina vaiba peal, mina lähen tuttu ja kustutan tule ära. Ei tea kas nii tohib öelda, rahulikult küll, aga hirmutavalt. Ise teen päeval ka aegajalt nii sest muud varianti pole. igatahes siis ta , mitte küll alati, aga enamasti tahab ise voodisse. Aga öösiti ärkab vahest 4 korda ja nutab hüsteeriliselt, ei saa pihta et meie tahame lohutada, ei taha puutumist ega paid, põgeneb voodi teise serva ja põtkib tugevalt jalgadega, nii et lööb end äragi kui pikali seliti viskab. Oleks sellised rahutud ööd olnud titena ka siis saan aru et närviline laps. Aga niisugused hood on tal siiski harva käinud peal, pool aastat tagasi viimati. Kaldun arvama, et ikkagi näeb unes päeva sündmusi, sest vahest räägib ka läbi une. Mida teha siis ? Rahuneb teinekord ise aga vahest alles issi süles. Magab kogu aeg omas voodis. Ma olen lihtsalt mures...Ja samuti ei tea kas selline sunniviisiline voodisse panek lõuna ajal on õige? Kui ei pane siis läheb reziim sassi ja jälle paha.
|
|
|
Marge Vainre
Külaline
|
|
Postitatud 03.10.2006 kell 15:31
|
Kirjutate, et teie laps on sünnist saati emotsionaalne, kuid selliseid jonnihooge nagu nüüd, 2,3.aasteselt seoses magamaminekuga, pole kaua olnud. Muretsete selle üle, kuidas saaks rahumeelselt, ilma sunni ja nututa teda magama. Olete mõistnud väga olulist, et lapse arengule on oluline pakkuda sobivat päevarütmi ja seda nii, et säiliks rõõmus meel ja hea enesetunne.
Teile näib, et hüsteeriat ja vastumeelsust magamise suhtes võivad põhjustada unenäod. Teie poolt kirjeldatust jääb tõesti mulje, et midagi, mis on seotud magamise või magamaminekuga, on lapsele hirmutav ning see kutsub esile hüsteerilisi reageeringuid. Sel juhul oleks kasulik läbi mõelda, mis teda ohustab, mida ta kardab. Mis see on, mis ärkvelolekul juhtub, mis ohustab tema turvatunnet, mida ta võiks karta, et juhtub kui läheb magama jne. Usun siiralt, et jonn pole lihtsalt jonn, vaid see on tema viis reageerida hirmu korral. 2,3-aastasel on raske väljendada, mida ta vajab. Kuid igal juhul on äärmiselt oluline, et ta tunnetaks, et ema ja isa ei kao kuhugi, on läheduses ja tal on võimalik saada kaitset ja kontakti niipea, kui ta seda vajab.
Mis puutub arenguetappi, siis järjest olulisemaks on muutunud selles vanuses emotsionaalse kontakti vajadus. Laps soovib emaga ja järjest rohkem ka isaga jagada kõiki oma elamusi ja neid on tal ju maailma avastamisel palju. Ta muutub ise järjest aktiivsemaks ja iseseisvamaks ning sellega ei kaasne mitte niivõrd omaette hakkama saamine, vaid järjest suurem vanemate tähelepanu taotlemine. Niisiis, laps vajab väga heakskiitu, kinnitusi, vajadusel lohutusi jne., seega pidevat tagasisidet vanematelt oma tegemiste ja elamuste kohta. Kõige suurem hirm tema jaoks on kaotada lähedane inimene, kaotada tema armastus ning see kujundab tema kaitstuse tunnet ja rahulolu, emotsionaalset tasakaalu.
Seega võib laps väga tõsiselt võtta mistahes hirmutamist (nt lähen ära, oled paha vms) ning olla traumeeritud. Kui nimetatud hood on nüüd päevakorda kerkinud, siis võib olla kasu sellest, et mõelda, mis on viimasel ajal muutunud, juhtunud, millega on lapsel olnud raske toime tulla (muutused peres, pereliikmetega vm sündmused).
Kindlasti olete avastanud omad nipid, kuidas on õnnestunud magamaminek rahulikult ja rõõmsalt, nt omad rituaalid, sobiv tempo, vahel aitab, kui lapsel on omad valikud, oma lemmikasi kaissu, millist unejuttu või laulu ta ise soovib jne.
Ka kahe aastast saab mõistvalt-toetavalt kuulata, samuti toimib ka aktiivne kuulamine (nt sa tahaksid täna hoopis nende riietega magada, vahel sa kardad magama minna, sulle ei meeldi tuppa üksi jääda jne vastavalt olukorrale). Võimalik, et laps annab seepeale rohkem teada, mis temas toimub ja saate koos leida meeldivaid lahendusi olukorrale.
Magusat ja mõnusat uneaega ja unenägusid!
|
|
