Täiesti hädas oma kolmese poisiga. Kodus saab temaga veel hakkama, aga kusagil mängukoolis või trennis on hullumaja. Ta ei kuula absoluutselt, tormab pea laiali ühest ruumi otsast teise, rahulikult paigal istuda ei suuda kauem kui minuti. ühesõnaga segab teisi ja ka ise ei suuda keskenduda. Ettenäidatud tegevused lahendab omal viisil, kui teised peavad pausi, ei suuda tema lõpetada. Asjad, mida õpetaja on keelanud teha, lähevad ka kümne korra ütlemise peale meelest. Rääkimise peale noogutab agaralt, et sai aru ja läheb kohe ja teeb risti vastupidi. Lõpuks kui muud enam ei aita, kui et kas lahkuda või minna vähemalt ukse taha rahunema, hakkab haledalt nutma. Noh, umbes et mis ma siis nüüd niiväga tegin. Pahandamine viib ta samuti endast välja, sest siis hääletoon tõuseb. Vähegi Kõvem lärm ja muusika sunnivad teda kõrvu kinni katma, aga ise huilgab nagu auruvedur, seda siis tavaliselt sobimatus kohas. Mina olen täiesti nõutu.
Tere!
Kolmeaastase lapse elu on arengu eripärast tingituna juba iseenesest keeruline. See on "mina" kujunemise aeg, maailma asjadest arusaamise aeg jne. Informatsiooni väliskeskkonnast tuleb väga palju ja laps võib muutuda kõige selle ees ja sees rahutuks, sest ta ei suuda kiiresti ümritsevat enda jaoks tõlgitseda. Raskemaks muutub olukord selle lapse jaoks, kes on tundlikum välise suhtes.
Mis siis aitaks sellise lapse elu kergendada?
Eelkõige võiks enne uude olukorda minekut selgitada temale arusaadavas keeles, mis ees ootab. Näiteks: "Täna me läheme mängukooli. Seal on palju teisi lapsi ka. Seal on õpetaja, kes seletab, mida on vaja teha. Kuna lapsi on palju, siis on seal vaja väga vaikselt kuulata, mida tädi räägib." jne.
Perekooli terminoloogiat kasutades on probleemi ennetamiseks soovitav anda ennetavaid mina-teateid. Ennetavad mina-teated töötavad siis, kui pole probleemset olukorda, st antud juhul kodus.
Ka mängukooli õpetaja ja treener peaksid enne tunni alustamist tegema selgeks selle tunni reeglid. See on aga juba nende probleem.
Kindlasti ei ole teie lapsel tegemist hüperaktiivsusega, sest siis oleks ta käitumine probleemne igas situatsioonis.
Kirjutate, et olete nõutu. Püüdke olla see tugev lapsevanem, kes mistahes olukorraga toime tuleb. Vastasel juhul tajub laps ema abitust ja see teeb lapse veel rahutumaks.
Rahu ja kannatlikkust! Tegemist on ju alles kolmeaastase lapsega.
Lugupidamisega: Ene Raudla
