Lõunaune ajal mu kaksikud vahelduva eduga ajavad mu hulluks. Nad 2 aastased. Aga möllavad vahest nii et nutan silmad peast. Hüppavad, kisuvad linu, riided seljast, loobivad asjad välja jne. Räägin rahulikult kasvõi 10 korda, et ei tohi, voodi magamiseks. Ei kuulata, naeravad. Räägin piisavalt kurja, aga vaikse häälega. Välja visatud asju tagasi ei anna, et õpiksid sellest. Siis teen veel kurjemat häält ja luban et kui ei kuula siis karistada saavad. Ma ei taha tutistada ega laksu anda - lapsest kahju ja endast hale et ärritun. No aga kui ei kuula ei rahulikku juttu ega kurjemat. Saavad aru et olen pahane ja kui tõusen püsti et pikali panna tagasi voodi äärelt siis heidavad ise. Samas unustavad selle ja hakkavad otsast peale. Tutistan. Neil on valus, aga vahest justkui kiusu pärast ei nuta ka. " min rahu ja hakkab jälle. Ometi oleme jalutanud palju, õues möllanud, roninud, toas mänginud....Tavaliselt sellise mahvi peale jäävad juba 20 minutiga. Kui kehva ilm ja ei saa piisavalt füüsilist koormust siis jäävad magama 1h või rohkem ajaga. Aga poolteist tundi....Seda ei juhtu õnneks tihti. % päeva olen rahulik ja saame hästi läbi, nad nii abivalmid ja uudishimulikud ja aktiivsed, et uskumatu ja siis vahest sellised hullud hüperaktiivsed. Ma kohe ei saa , hakkan jälle end süüdistama...No mida teha selles olukorras kus ei aita ei hea, nagu perekool soovitab ega ka kuri, vajuvad magama siis kui omadega läbi?
Saan aru, et olete üsna ära vaevatud oma kaksikute lõunauinakule saamisega.Muidu igati toredad lapsed teevad vahetevahel elu hulluks. 2 aastased on ju tohutud energiapommid ja võib olla nad tõesti vahetevahel ei tunne väsimust - seega ei taha ka magada. Sageli on lapsed ennast just üles ärritanud suure müramisega ja siis läheb rahunemisks palju aega. Mida võiks teha? Kuidas te nad õhtul magama saate? On teil rituaalid, mis aitavad voodisse minna ja seal püsida, kuni uni tuleb? Võib olla saab päeval ka midagi sellist kasutada. Ka päeval võib mõnd luuletust või lugu lugeda - jutustada. See aitab lastel rahuneda ja uni tuleb kiiremini. Kuidas on lood valgusega? Hämar tuba soodustab uinumist. Natuke ka suhtlemisest lastega. Kirjutate perekooli soovitustest ja sellest ma järeldan, et olete seal käinud ja kuulamist - kehtestamist õppinud. Võib olla on nüüd vaja pisut asju üle korrata ja õpitut meelde tuletada. Ma ei hakka siin kirjas täpsemalt rääkima, mis on kuulamine, mis kehtestamine, sest eeldan, et teate seda.
Lastel pole seda on/off nuppu küljes, millest neid hetkega sisse - välja lülitada. Seepärast oleks mõistlik lastele juba varakult teada anda, et nüüd teeme seda ja seda ja siis läheme magama. Kui lapsed ütlevad, et ei taha, siis kasutage peegeldavat kuulamist ja saate ehk teada, mis neile päevase magamise juures ei meeldi. Oluline on ka ennast kehtestada. Kui lapsed peavad voodis olema, siis tuleb neilt seda ka nõuda. Hääl ei pea olema kuri vaid rahulik, kuid kindel ja vastuvaidlemist mitte salliv. Lisaks nõudmisele, et lähed voodisse ja püsid seal, tuleb last ka füüsiliselt suunata. Õlgade ümbert kinni ja kindlalt suunata voodisse. Laps peab tundma, et vanem on oma otsustes ja nõudmistes kindel, kuid seejuures sõbralik ja rahulik. Lapsed vajavad piire ja kui neid ei seata, siis hakkavad oma käitumisega vanemaid provotseerima, et need piire seaksid. Piirid annavad lastele turvatunde ja näitavad, et nad on vanematele tähtsad. Piiride all pole vaja mõista midagi negatiivset. Pigem aitavad piirid maailma paremini mõista ja seal orienteeruda. Piiride seadmise kohta on ka mitmeid raamatuid, siinkohal üks: Jan - Uwe Rogge,"Lapsed vajavad piire, vanemad seavad piire". Soovitan ka Kanal 2st vaadata "lastetaltsutajat." Seal on mitmes saates olnud teemaks ka laste magamaminek. Perekooli oskusi ja selle saate näpunäiteid kombineerides võite endale mõne kasuliku mõjutamise nipi saada.
meenub aeg,kui enda laps oli väike....hommikul ei tahtnud lasteaeda ja õhtul ei tahtnud lasteaiast ära.seda kõike saatis tänaval häälekas kisa.ta oli umbes 2 aastane.oli talv ja kõik oli nii nagu alati lasteaiast tulles,kisa taevani.olime mehega kahekesi.siis vist mehe närv katkes.tõstis lapse kiiresti vankrist välja,laksakas käis tagumiku pihta ja laps tagasi.see kohutas vist last,rohkem pole ta kisanud.
aga meil oli võlunurk.jõnniga läks nurka,viis minutit oli seal ja ära tuli tasane ja rahulik laps.nüüd aastaid hiljem arvan,et see nurk meeldis talle.hiljem läks ta juba enne suuremat tüli ise vabatahtlikult nurka.võibolla tõesti oli sellel kohal mingi eriline rahustav jõud.rahuliku meelt jagus mitmeks päevaks.peamine oli see,et me ei pidanud tema peale karjuma ja füüsiliselt karistama.nüüd on tüdruk teismeline ja elukoht vahetatud,kuid praegu läheks seda nurka veel kõigerohkem vaja.
