Tere!
Mul on 6aastane poiss. Poiskene suhtleb naabripoisiga, kes on selline... n-ö "pahapoiss", kes teeb ulakusi, näppab poest jne. Kardan, et nüüd on nad ninapidi koos ja minu oma hakkab samasuguseid lollusi tegema. Püüdsin oma poisiga rääkida sellel teemal. Ta justkui kuulab aga samas läheb ikka õue ja näen neil jälle üheskoos kuhugi minemas. Ma ei tea mida teha?! Ma ei saa ju ära ka keelata naabripoisiga suhtlemist, usun, et see õhutaks neid veel rohkem salaja koos olema. Olen tõesti mures.
Mina keelasin oma lapsel sõnaotsesmõttes oma ühe klassikaaslasega koos olemise ära. Seni tundub, et see on mõjunud, ta on mul 8 aastane. Õnneks, kuna ma ise viin ja toon kooli (kooliajal), siis neil eriti väljaspool kooli kokkupuudet. Samas muidugi vahetunnis toimuva kohta ma ei tea. Selline asi teeb tõesti hästi jõuetuks. Poiskese vanematega on ka räägitud ja nad on teadlikud tema käitumisest aga nad ütlevad, et nad ei oska ka midagi teha. Poiss lihtsalt ei kuula sõna.
Päris raske jah sellises olukorras, eriti kui tegemist on naabripoisiga ja nad puutuvad kogu aeg kokku. Keelamine on jah n-ö kui silma alt ära, siis ka keelud ei kehti. Salaja on ju vahel isegi põnevam!
Last paneb tegutsema mingi vajadus. Teie pojal võib olla mitmeid erinevaid vajadusi, mis naabripoisiga suhtlemisele viivad: vajadus kuuluda kellegagi kokku, vajadus tegutseda, vajadus kogeda midagi uut ja põnevat. Just viimane on poistele väga oluline ja viib sageli tegudeni, mida vanemad heaks ei kiida. Millegi keelamine tundub alati lihtne, kuid on tavaliselt kasutu tegevus ja õpetab last ainult oma tegusid varjama. Pealegi ei suuda me (vanemad) alati kõrval olla, et õigel ajal keelata. Kahjuks ei selgu kirjast „pahapoisi“ vanus, on ta Teie pojast vanem või on nad üheealised? Vanema lapse mõju on kindlasti tugevam kui samaealise oma. Usun siiski, et ka naabripoiss ei ole nii "paha", kui paistab, kuid ta ei oska oma vajadusi teisiti rahuldada. Soovitan Teil oma pojaga rahulikult vestelda ja kuulata teda hinnanguid andmata. Samuti võiksite naabripoissi lähemalt tundma õppida. Kutsuge ta külla ja vestelge temaga mitte suure ja targa vanema, vaid sõbra positsioonilt. Võib olla saate selgust tema tegude põhjustest ja vajadustest ja leiate koos sobivaid lahendusi. Kindlasti on oluline, et poisid ise hindaksid oma tegusid ja nende tagajärgi ja leiaksid sobivaid lahendusi. Püüdke saavutada poja usaldus, mis tähendab, et kohtlete teda kui võrdväärset partnerit. Te mitte ei keela ja käsi, vaid arutate temaga võimalikke käitumisviise ja nende loomulikke tagajärgi. Kuna teie poeg on alles 6 aastane, siis kindlasti ei aita ühekordsest arutelust, vaid seda tuleb vajadusel korrata. Soovitan Teil lugeda Thomas Gordoni raamatut „Tark lapsevanem“, kus leiate juhiseid lapsega suhtlemiseks.
