Ma ei kujuta ette kas kellelgi veel sellist probleemi on või kas see on üldse nii suur probleem, et nüüd siia teemat üles panna... aga äkki keegi annaks ikkagi mingit nõu mulle, et kuidas käituda...
Ma tean, et väikesed - eriti just paari aastased lapsed jälgivad enda ümber toimuvat suure huviga ja võtavad paljud kombed ruttu külge.
Minu 2,3-aastane aga 100% "ahvipärdik" Nii kui keegi teine laps (enamjaolt siis temast veidi vanem laps) mõnda rumalust teeb - minu oma kohe järgi tegema. Kusjuures eelnevalt ütlen ka sellele teisele lapsele, et nii ei tehta (no näiteks näitab keelt), aga minu lapsele teeb see hirmsasti nalja (isegi see kui ma keelan teeb nalja) ja "ahvib" kohe rumaluse järgi. Või viskab mõni laps kiviga, siis vaja temal ka kohe visata. Kuigi teine lapsevanem on öelnud koheselt oma lapsele, et ei tohi visata võtab ikkagi minu laps ka kivi ja saadab teele... ops:
Ühesõnaga teeb järgi KÕIK mida teised! Ja keelamine teeb SUURT NALJA!
Üks pisike sugulane meil eriliselt krutskeid täis. Vahel lihtsalt hoidun ja hoian oma last temaga kokku puutumast lihtsalt selle pärast, et mu laps ei saaks ära õppida ja järgi teha tema rumalusi ja rumalaid sõnu. Käitun ma äkki valesti? Et laps peaks ju ikkagi millalgi aru saama mida tohib ja mida mitte.. Samas ei meeldi mulle üldse, kui mu lapsele teevad nalja pahandused ja keelamised, parem siis hoidun nendest..
Suured tänud kõigile, kes arvamust jagada tahavad või mingitki nõu anda!
See kuulub ilmselt lapse "mina" arengu juurde. Minu 2,2 aastane tütar teeb minuga loomkatseid... teeb meelega seda, mida olen just keelanud, et näha kuidas see emme siis nüüd sellele reageerib. Või kuidas emme mingis situatsioonis käitub. Teie laps vaatab võib-olla, et lolluste tegemisele reageeritakse ja saabki tähelepanu ja nalja .
Muretsete selle üle, et Teie laps teeb järgi kõik, mida näeb teisi tegemas ja olete hakanud kahtlema, kas käitute temaga õigesti. Olete väga mõistev ja saate aru, et teie laps oma vanuses on väga uudishimulik ja vastuvõtlik kõigele, kuid ometi olete häiritud, kui ta ka kõik rumalused teistelt üle võtab.
Tõepoolest, Teie laps on vanuses, kui maailma avastamine on väga intensiivne kõik on huvitav ja kõike on vaja proovida, uudishimu on väga suur. 2-aastane matkib hoolega seda, mis näeb teisi tegemas, ta vajab uusi kogemusi. Nii põnev on vaadata, mis saab. Kui laps on uudishimulik ja tahab kõiki proovida ning on seejuures ise rõõmus, on ju iseenesest tore ja arendav.
Kuidas aga takistada seda, mida Te ei taha, et ta matkiks ja õpiks? Kui tal on tore ja nalja saab, siis ta ilmselt tahab seda veel ja kordab oma tegevust. Seega peaks proovima midagi muuta, et keelatu ei oleks tore ja lõbus. Vahel aitab tõesti nende olukordade vältimine, kus need keelatud asjad toimuvad, vahel proovida teisiti reageerida ja mõnikord tuleb kasuks üldse mitte reageerida. Eriti vältida seda, mis nalja teeb. Ütlete, et keelamine on naljakas. Raske on kirja teel ette kujutada, mis talle selle juures lõbus pakub, kuid proovige erineval moel teada anda, et olete häiritud, kurb, kuri, pettunud, mures jne., seda nii verbaalselt kui ka mitteverbaalselt (hääletoon jm). Kirjast küll ei selgu, kui vana on see krutskeid täis väike sugulane, kuid ehk annab temaga ka rääkida või jälgida, mis teda paneb rumalusi tegema. Mida veel proovida? Kui võiamlik, siis pakkuda nalja saamist kuidagi teisiti, koos midagi lõbusat teha vms.
Küllap on see raske nii väikesele selgeks teha reegleid ja seada piire keeleline areng ka veel vähene ja pikast jutust ei ole abi. Piire, mida tohib, mida mitte oleks aga vaja seada tasapisi küll. Ka see käib maailma avastamise juurde.
Toredaid avastamisi Teile mõlemale!
ops: 
.