Olen peretöötaja. Minu jälgimise all on üks perekond, kus on 5-aastane poiss. Murelikuks teeb mind selle pereema, kes karistab oma poega sellega, et paneb poja nurka seisma 3-ks tunniks. Karistab ta teda siis, kui poeg ei ole kuulanud sõna, on vastu hakanud, jätnud mänguasjad koristamata. Ema väidab, et see karistusviis pidi mõjuma ja poeg on pea kuu aega sõnakuulelik.
Viimasel ajal on see laps lasteaiast toonud koju võõraid mänguasju. Seega varastanud. Ema on pojaga sel teemal mitmeid kordi rääkinud, karistanud nurgas seismisega, kuid sellele vaatamata on ta veel varastanud.
Ema räägib, et teda ennast on lapsena palju karistatud füüsiliselt ja see tekitas temas viha. Oma poega ta sellisel viisil ei karista, aga 3-ks tunniks panna laps nurka, on liig. Olen sellest emaga rääkinud, kuid ta arvab, et teeb õigesti ja alla 3 tunni karistamine ei mõjuvat pojale.
Teie mure on igati mõistetav, sest 3-ks tunniks nurka panemine ei mõju positiivselt ühegi lapse arengule. Tõsi erinevad karistused võivad anda lühiajalisi „tulemusi“, kuid seda usalduslike suhete ja lapse terve eneseväärikuse hinnaga. Ma saan aru, et teie jälgimise all oleva pere ema on ise kogenud füüsilist karistust ning seda ta oma lapsele ei taha. Kõik vanemad kipuvad loomulikust instinktist kasutama neid kasvatus- ja mõjutusmeetodeid, mida nad ise on kogenud. Kui vanem ise on kogenud võimu negatiivset mõju, siis on tal endal tavaliselt raske leida viisi, kuidas ilma võimu kasutamata oma lapsega ette tulevaid probleeme lahendada. Õnneks on raamatuid ja koolitusi, millest saab häid ideid ja nippe, kuidas oma lastega teisel viisil suhelda.
Kirjast ei selgu, kas teile on Gordoni perekool tuttav. Kui ei ole, siis soovitan väga seda koolitust, milles räägitakse, kuidas mitte kasutada võimu probleemide lahendamisel. Koolitusel õpivad vanemad ja spetsialistid häid konkreetseid oskusi, kuidas ennast kehtestada ja õppida last tema probleemide korral aitama. Varastamisel võib olla erinevaid põhjusi, kuid kindlasti vajab laps palju sooja mõistmist karistamise asemel. Halvasti käitub laps, kes tunneb end halvasti. Kui laps hakkab kuidagi halvasti käituma, siis tasub alati vaadata, kas on võimalik tuua rohkem tähelepanu headele toetavatele suhetele ning vähendada pingeid ka kogu perekonnas. Seega teie toetus ja abi sellele perele on tänuväärne. Ka meie nõustajate poole on võimalik pöörduda, et koos häid ideid leida.
Igasugune karistamine mõjub halvasti lapse eneseväärikusele. Lapsel on vaja näha ema vajadusi ning kogeda, kuidas mõjub tema käitumine teistele inimestele. Lapsed õpivad oma vanemaid austama ja kuulama, kui nad näevad vanemaid inimestena. Tegelikult on suur vahe, kas vanem näitab oma piire või kehtestab reegleid ning karistab nende mitte täitmisel. Paljud teavad, et lapsed käituvad vastavalt eeskujule. Kuid alati ei teata seda, et laps käitub vastavalt heale eeskujule vaid siis, kui ta kogeb vanemaga suhtes soojust ja hoolimist. Isegi kui vanemad karistavad selleks, et mõjutada last positiivses suunas, siis laps ei taju seda hoolimisena. Ideaalis oleks igal lapsel vaja tunda, et vanem on tema jaoks olemas just siis, kui ta seda kõige enam vajab. Ja nagu Aletha Solter oma raamatus „Nutt ja jonnihood“ ütleb, et lapsed vajavad kõige enam armastust ja tähelepanu siis, kui nad käituvad viisil, mis selleks kõige vähem põhjust annab. Ma olen veendunud, et iga ema tahab oma lapsele parimat, kuid vahel on puudu lihtsalt oskustest. Abitus muudab pahaseks ja kärsituks.
Häid ideid ja mõtteid lastekasvatusest saab lugeda Thomas Gordoni raamatust „Tark lapsevanem“. Lisaks võib lugeda kõiki pereterapeut Jesper Juuli eesti keeles ilmunud raamatuid. Häid nippe lapsega suhtlemiseks annab ka Faberi ja Mazlishi raamat „Kuidas rääkida lastega nii, et nad kuulaksid ja kuulata lapsi nii, et nad räägiksid“.
Edu teile selle poisi ema toetamisel, vajaliku informatsiooni jagamisel ning abistavate oskuste õpetamisel. Soovin sellele perele rohkem rõõmu, austust ja mängulisust ka probleemide lahendamisel!
1 lugeja arvab, et see vastus oli abistav.
2 lugejat arvavad, et see vastus ei olnud abistav.
