olen täiesti mures ,sööb hommiku pudru ja ongi köik ,löunasööki ei puutu ega öhtusööki ,mingit näksimist ei anna..öhtul enne magamaminekut annan halastusest möne puuvijla -piima.see on üle möistuse juba ja nii juba mitu kuud .oleme rääkinud jne ...
Teie lühikesest kirjast selgub, et olete vanemana tõeliselt mures. Mures, kuna juba paar kuud on laps keeldunud igsugusest söögist, va hommikupuder.
Olete püüdnud olukorda muuta sellega, et ei anna lapsele päeva jooksul näksimist. Tavaolukorras on tõesti mõistlik vältida söögikordade vahele näksimist, mis võib siis planeeritud lõuna- või õhtusöögi ajaks lapsel täiskõhu tunde tekitada.
Toetudes napile infole- saan aru, et tegu uue olukorraga ja laps on hakanud loobuma/keeldub toidust alles viimase paari kuu jooksul. Kas see tähendab, et varem sõi laps ka lõuna- ja õhtusööki? Sõi kõiki teie valmistatud toite hea meelega?
Seega on võimatu teile olemasoleva info raames ühest vastust anda.
Võibolla tasuks analüüsida, kas on peres viimaste kuude vältel toimunud mingeid erilisi ja olulisi sündmusi - laps võib reageerida murele/pingetele/muutustele mis iganes moel (muutused käitumises, meeleoludes, unerütmis - miks mitte ka söömisest keeldumisega). Kuidas on teie ja lapse vahelised suhted- 5-aastane võib käituda "nagu uus kolmeaastane", andes sellise käitumisega teada oma vajadusest (olgu selleks kasvõi näiteks suurenenud autonoomiavajadus, ehk otsustada ise ja rohkem). Mis võiks olla lapse sõnum, kes keeldub söömast?
Proovige rahulikult, pingevabas olukorras (kasvõi peale unejutu lugemist) lapsega teemast rääkida. Öelge, et olete mures ja kardate, et kui laps ei söö , ei saa ta piisavalt häid aineid, et kasvada ja terve olla. Andke talle siiralt teada oma murest ja soovist teda mõista ja aidata tekkinud olukorda muuta. Kuulake, kuulake ja ehk koorub tasapisi lapse ja teie usalduslikust vestlusest tasapisi (võibolla isegi mitte kohe seimesel korral!) ka välja lapse vajadus, hirm või mis iganes sellise käitumise põhjus olla võiks.
