Avastasin nädal tagasi, et laps oli toonud lasteaiast hügieenilise huulepulga. Tegelikult tuli ta seda ise näitama öeldes, et üks tädi lasteaiast kinkis. Peale mõningast pinnimist jäi ta ikka oma jutule kindlaks. Siis mõni päev hiljem, hakkasime lasteaiast koju tulema kui ta näitas oma taskus mängumünte ja ütles, et need olid talle kingitud. Minu küsimuse peale, et "aga tegelikult kuidas oli?", tunnistas, et see pole nii. Palusin need tal kohe tagasi viia ja rääkisin, et niimoodi ei ole ilus teha. Õhtul kodus oli pikem jutuajamine, et selline käitumine ikka ei sobi ja et sina ka ei tahaks, kui sinu asjad ära kaovad. Järgmisel päeval avastasin pesu pesumasinat välja võttes sealt ühe laste huulepulga. Kui küsisin selle kohta seletust, siis ta ütles, et võttis selle lasteaiast. Kui küsisin, et miks sa nii tegid, siis ta vastas, et see meeldis mulle. Minu väitele, et sul on ju endal täpselt samasugune kodus olemas ütles ta, et temal on ju roosa aga see on punane. Sai peetud jälle pikk vestlus teemal, et niimoodi ei ole ilus teha. Et kõike ei saa alati, emme-issi ka ei saa kõike mida tahavad aga ei lähe veel seepärast salaja võtma. Laps lubas taas, et enam ta nii ei tee.
Eile sain aga tõelise shoki. Käisime hommikupoole terve perega poes, kus laps tahtis ühte nätsu, mille peale me ütlesime, et seda me ei osta. Hiljem kodus aga võttis laps selle oma taskust välja ja ütles:"Vaata, mis mina endale võlusin". Olin täielikus shokis. Rääkisin siis temaga jälle, et selline käitumine teeb mulle haiget ja teeb mind murelikuks jne.
Tunnen end praegu täielikus ummikus, ei tea enam, mida teha. Kas on olemas mõnda spetsialisti, kele poole pöörduda ja kas sel oleks mõtet? Kas peaksin oma lapse "halvast kombest" teavitama ka kasvatajaid?
Olete väga kannatlikult teinud selgitustööd ja lapsele rääkinud, mis on õige ja vale. 4-aastane ja sageli ka veidi vanemad lapsed ei pruugi veel hästi mõista, mida varastamine tähendab ja neile tuleb selgitada. Saan aru, et olete talle ka rääkinud, et kuidas see Teile mõjub.
Täitsa õige tundub olevat ka Teie mõte kasvatajatega rääkida. Lasteaed saab koos lastega sama teemat arutada ja vahel võib sellest palju kasu olla. Küll aga ei ole abi karistamisest ja häbistamisest. Pigem ikka selgitustöö.
Kui laps veel lasteaiast midagi võtab, siis võiks temaga koos järgmisel päeval see asi lasteaeda tagasi viia ja lasta lapsel asja omaniku ees vabanda. Nii saab ta kogeda, et asjade võtmisel on tagajärjed.
Varastamise põhjus võib olla ka lapse emotsionaalses pinges. Näiteks lapsed, kelle vanemad lahutavad või on kodus muid valusaid olukordi, võib laps pingete maandamiseks ka asju näpata. Kahjuks Teie kirjast ei selgu, kas põhjus võib olla selles.
Kui probleem ei lahene, siis soovitan ikka spetsialistiga konsulteerida. Infot spetsialistide kohta võite juurde küsida meie perekeskusest aadressil perekeskus at sinamina dot ee
