Ei tea, mida teha. 2,6-aastane teeb pidevalt haiget ja ise rõõmustab selle üle, täna lõi isa taignarulliga pähe ja röögatuse peale, mis sellele järgnes, naeris südamest. Hiljem tegi kalli-kalli ja ütles, et lohutab, aga oli endiselt uhke oma teo üle. Ja selliseid asju ikka juhtub. Teiste lastega suheldes püüan ka igaks juhuks alati kõrval olla, sest jälle juhtub, et näpistab vmt. Räägime muidugi koguaeg, et ei tohi haiget teha jne. aga temas ei oleks nagu üldse kaastunnet või õigem on öelda, et ta ei saa aru, mis ta teeb. Aga teeb teadlikult, ise räägib jälle uhkelt, et tegi haiget. Mida teha, kas peaks olema kasu lihtsalt kordamisest ja meelde tuletamisest ning jälgimisest, mis ta teeb ja ta peaks välja kasvama sellest või peaks ikkagi midagi tõsiselt ette võtta, ma ei kujuta küll ette mida....
Teie kirja lugedes jääb mulle mulje, et lapse käitumise taga ei ole kavatsusliku soovi haiget teha, vaid haiget saamine/tegemine on lapse jaoks mängu osa. Sellele vanusele on omane pigem füüsiliste reageeringute kaudu suhtlemine kui verbaalselt, kuna sõnalised vahendid pole veel sedavõrd käepärased. Käitumist ajendab uudishimu, soov suhelda, kontakti saada. Sellises vanuses lastel puuduvad veel anatoomilised teadmised inimese kehast ja valutunnetusest. Lapsel puuduvad täiskasvanute jaoks elementaarsed ettekujutused ja teadmised, neil endal on veel väiksed kogemused. Seega suhtlemine ümbritsevatega vajab õppimist ja õpetamist.
Oluline on katkestada lapse mitteaktsepteeritud tegevus (löömine) sellega annate esimese signaali, et selline käitumine ei ole sobiv. Oluline on, et laps saaks järjekindlalt tagasisidet, et tegu on ebakohase käitumisviisiga. Lisage sinna omalt poolt verbaalne sõnum: Issil on valus. Võtmeküsimuseks siin on see, mis sõnumit laps oma löömisega edastab, mida ta soovib väljendada. Püüdke jälgida, mis situatsioonides selline käitumine ilmneb ja mõelda mis võiks olla lapse sõnum selle tegevusega. On see lapse soov saada tähelepanu (teeb oma arvates nalja), pahameele väljendus, soov haiget teha vms.
Kui tegu on lapsel pahameele väljendusega, siis sõnastage emotsioon: Sa oled pahane.. Sulle ei meeldi .
Kui on näha, et tegu pole lapse pahameele väljendusega, vaid et ta otsib sellisel viisil füüsilist kontakti, pakkuda pärast selgitusi teisi alternatiivseid füüsilisi reageerimisviise, nt kallistamine, pai tegemine.
Kokkuvõtvalt siis katkestada need käitumised, mis pole kohased ja õpetada neid käitumisviise mida võiks ja peaks kasutama sellistes olukordades.
Ärge heituge ja olge järjekindlad!
