kui minu 2 a ja 11 kuune poiss muudkui jonnib, kui mõni laps korraks vastu lasteaias läheb on jonni taevani. või kui ta ei saa mis tahab jonnib, keegi midagi ära võtab jonnib, selle asemel, et asi tagasi küsida kuigi sellest on palju juttu olnud.
Olen eelpool vastaja lakoonilise vastusega täiesti nõus.
Laps kasutab enda jaoks käepäraseid vahendeid väljendades oma rahulolematust. Eks täiskasvanutelgi ole ülesandeid, kohustusi, millest püütakse mõnikord kuidagi vabaneda, edasilükata, näidata oma vastumeelsust erinevatel inimestel on selle tarvis erinevad strateegiad. Lastel on variante lähtuvalt vähesest kogemusest ja keelelisest arengust mõnevõrra vähem. Strateegiaid jonni vastu võitlemiseks on mitmeid sellest on kirjutatud mitmeid raamatuidki.
Kõige olulisem on see, et oma nõudmistes oleksite järjekindel ja ei annaks lapse jonnile kinnitust. Kui laps saab kogemuse, et jonniga on tal võimalus saavutada soovitut, siis kujunebki sellest püsiv käitumismall.
Kaardistage enda jaoks olukord kuidas Teie ise käitute olukordades kus laps jonnib? Mis on tagajärg? Oma käitumist analüüsides peaksite jõudma järelduseni, millised Teie poolt kasutatavad olukorra lahendusstrateegiad on tõhusad ja millised mitte. Ebatõhusad strateegiad on vaja asendada efektiivsematega.
Kui laps saab kogemuse, et tema käitumisstrateegia (jonn) ei vii sihile, ta ei saavuta sellega soovitut siis see sunnib last kasutusele võtma teisi käitumismustreid Teie kontrolli all on kinnitada Teile sobivaid lapse käitumisi ja ebasoovitavaid ignoreerida.