Peres on kasvamas 5-aastane ja 2-kuune tütar. Probleemid on meil just suurema lapsega ja ilmselt pole need seotud pesamuna sünniga, sest raskusi oli temaga juba enne pisikese tulekut. Nimelt on lugu selline, et suuremal on vist püsivuse- ja keskendumisraskused. Üsna tihti asub ta ühe tegevuse juurest teise juurde, kusjuures tegevuse kestvuseks on ehk ainult 5 minutit ning siis on see end juba ammendanud ning vaja midagi muud ette võtta. Kui käsil on joonistamine või tähtede kirjutamine näiteks ja midagi ei tule parasjagu nii hästi välja, kui ta tahab, siis on nutt ja meeleheide kerged tulema ning lõpptulemusena ei taha ta uuesti katsetada vaid paneb selle tegevuse hoopis käest selleks korraks. Nutab vaid ja ütleb, et tema ei oska/ ei saa... Söögilauas on alatasa vaja tal jutustada või lollitada. Küll siis togitakse jalgadega laua all, küll vahitakse ringi, küll naerdakse, aetakse toitu lauale/sülle/põrandale jne jne. Tihtipeale ei saa ta korralikult keset tooli istutud ja tooliga ilusti laua ääres oldud. Siis kõigutakse sellega ja on juhtumeid, kus on toolilt isegi laua alla kukkunud, aga miski ei mõju. Ei mõju ka meie jutt sellest, miks lauataga tuleb viisakalt istuda-käituda. Söögiga ka üsna tihti üks jama. Küll ei jaksa süüa, küll ei maitse...samal ajal vitsutaks magustoitu aga teist samapalju ja rohkemgi veel sisse. Vasturääkimisega on ka probleeme. Ja siis teinekord kõlavad tema suust laused "ma ei taha sind näha", "ära vahi mind" jne. Lisaks on tal pidev lobisemisvajadus. Teinekord polegi midagi asjalikku öelda, põhiline on, et saaks sõnademulina valla päästa. Ning ikka üsna valjuhäälselt, mitte vaikselt. Igatahes mõistus on otsas. Ja ei saa öelda, et talle jaguks vähe tähelepanu või keegi temaga ei tegeleks. Loomulikult ei mängi me temaga hommikust õhtuni, sest nii suur laps peaks ja võiks ikka iseseisvalt ka suutma oma asjadega tegeleda. Samas, kui ta tahab, võib ta olla väga hea ja terane laps. Kui küsime temalt teinekord, et miks sa üht või teist teed, saame vastuseks enamasti "ma ei tea". Igatahes, kellel on samalaadseid kogemusi, andke nõu...
Kirja lugedes tekkis mul silmade ette pilt elavaloomulisest lapsest, kes tahab palju liikuda ja kes on uudishimulik. Sellised lapsed väsitavad vahest vanemaid rohkem, kui need taluda jõuavad. Kirjutate, et teil on ka kahekuune laps peres ja küllap nüüd kahe lapsega on palju tegemist. Seetõttu tahaks, et suurem oleks juba suur ja käituks ka vastavalt. Tegelikult teie 5 aastane on ilmselt igati eakohase käitumisega. Nimelt on uurijad leidnud, et 7 aastased lapsed suudavad lugeda umbes 10 ja kirjutada 5-7 minutit järjest. Seega teie 5 aastase 5 minutit tegevust on igati tubli number ja selle pärast pole vaja muretseda. Mul tekkiski kirja lugedes mõte, et teil on vist üsna kindel nägemus sellest, kuidas üks 5 aastane käituma peaks ja teie laps ei käitu just nii. See teeb teile pahameelt ja sellest saab ka laps aru. Usun, et laps tahaks, et te teda tunnustaksite, tema tegemiste üle uhkust tunneksite ja teda armastaksite. Kui olete kogu aeg rahulolematu ( isegi kui te seda ei väljenda sõnades, kuid sisemuses olete, jõuab teie oleku kaudu see teade lapseni), siis lapse hing saab haiget ja see muutub vihaks. See, et ta teile ütleb, mis sa vahid jms. on tegelikult segaduses lapse viha väljendus. Laps on kui lõksus, sest ta ei saa aru, mida ta peaks tegema, et ema - isa teda armastaksid, temaga rahul oleksid. Ärge solvuge, mina ei arva, et te oma last ei armasta, vaid vastupidi - armastate väga, sest kirjutate siia ja muretsete, et kuidas saaks paremini toime tulla. Kuid lapsel võib tekkida tunne, et ta pole piisavalt hea, kui temalt oodatakse rohkem, kui ta suudab. Proovige loobuda kõigist ettekujutustes, millist last tahaksite ja nautige oma last sellisena nagu ta on. Rääkige temaga armastavalt ja andke palju ennetavaid ja positiivseid mina sõnumeid. Mina sõnumid on sellised, milles väljendan oma tundeid ja soove. Sõnumid edastatakse rahuliku ja kindla hääletooniga. Ennetav:" Ma soovin, et sa mängiksid natuke aega üksinda ja vaikselt oma asjadega, sest siis ma saan teha ....." Kindlasti tuleks last tunnustada positiivse mina sõnumiga, kui ta on suutnud olla nii, nagu palusite. " Mul on nii hea meel, et sa mängisid seal vaikselt, sest ma sain nüüd oma töö tehtud." Lisada võib veel seda, et " nüüd on mul aega sinuga koos teha seda ja seda." Need mina teated ei muuda last ühe ütlemisega. Kasutage neid ja vajadusel korrake kasvõi kümme korda. Kui laps teeb midagi, mis teile ei meeldi, siis kasutage kehtestavat mina teadet. See koosneb tavaliselt kolmest osast: (1) teise inimese käitumise kirjeldus, (2) minu tunne ja (3) tagajärg minule. Näiteks, " (1)Kui sa söögilauas tooliga kõigud, siis (2) ma olen mures, sest (3)sa võid kukkuda ja viga saada ja ma pean sinuga arsti juurde minema." Mina sõnumitest saab lugeda Gordoni raamatust "Tark lapsevanem" ja seal on tõeliselt häid ideid lastega suhtlemiseks. Kui olete mingi käitumisega rahulolematu, siis püüdke alati leida see tagajärg minule. Mis on tagajärg teile, kui laps ei söö eriti muud peale magustoidu. Laps ei saa aru, miks ta peab sööma seda, mis ei meeldi ja miks pannakse pahaks, et ta sööb magustoitu rohkem, kui ühe portsjoni. Me ise ju ka armastame teatud toite rohkem, kui teisi. Püüdke seda põhjust leida ja ka lapsele selgitada. Kui tagajärge pole, siis on tegemist väärtuserinevusega ja mõnikord on mõistlikum lõpetada nõudmised, millel pole tagajärge minule.
Püüdke leida aega suuremaga kahekesi olemiseks. Kui väiksem magab, siis tehke midagi koos. Saan aru, et aega napib ja sel ajal on hea teha majapidamistöid, kuid suhte nimel lapsega võiks korra päevas võtta aega, mil teete midagi koos. Püüdke olla ka füüsilises kontaktis. Kui vaatate telerit või puhkate, võtke laps kaissu ja silitage teda. Selline füüsiline kontakt on lapsele väga vajalik. Esialgu võib ta seda isegi mitte taluda, kui on teie peale pahane, kuid mõne aja möödudes toimib see lähendajana ja ta poeb ise kaissu.
Kui minu kujutlus teie suhtest lapsega pole kõige õigem siis kirjutage siia lisa. Püüan nädala sees sellel pilku peal hoida ja oma juttu täiendada, kui vaja. Soovin teile kannatlikkust ja järjekindlust ning rahulikku meelt.
