Tere!
Mul on kodus 10 kuune poeg, kes muutub iga päevaga üha jubedamaks titaks. Esiteks ei maga ta enam üldse- ei öösel ega päeval. Kui varem ma kussutasin ta magama, siis nüüd kriiskab ja sipleb süles ning isegi kui tal silma peas tagurpidi on, ei jää ta magama. Öösel ärkab iga 1,5- 2 tunni tagant ning ma lihtsalt ei saa teda uuesti magama. Toas temaga ringi kõndides karjub kui pisike saatan ning äratab sellega terve maja. Kuna see kestab juba rohkem, kui kuu, siis olen ma juba väsimusest kokku kukkumas, samuti abikaasa. Muidugi oleks mul ju võimalik päeval magada, aga ma ei jõua uinudagi, kui ta juba üleval on.
Teiseks nõuab ta kogu ärkveloleku aja sülle- süles on vait. Aga ma ei saa ju teda kogu aeg süles tassida. Kui ma teda sülle ei võta, siis ta hammustab mind jalgadest ning kisendab. Ei taha ka ise omaette mängida.
Mida ma tegema peaks? Kuidas saada tagasi unerahu? Arsti juures käidud ning haigust ei leitud, samuti pole ka hambaid näha. Kas tõesti paneb laps mind proovile? Või on tegemist ealise iseärasusega?
Tere!
Teie kirja lugedes tekib selline tunne, et tegemist on tõelise koletisest türanniga, kes teeb, mida tahab. Kui aga mõelda, et teie käte vahel on 10- kuune imearmas poiss, siis tahaks isegi vaadata tema säravatesse naervatesse silmadesse.
Laps võtab meilt üle selle tunde, milles oleme. Kui me oleme hirmunud, vihased, nördinud, abitud, väsinud vmt., siis laps tajub seda. Ta ei oska kõigele sellele küll nimetust anda, aga ta tajub, et midagi on halvasti. Nii väljendab ka laps oma seletamatut ebakindlust.
Kindlasti ei ole teie 10-kuune poeg türann. Selles vanuses lapsel ärkveloleku aeg pikeneb. Sellel ajal on ta valmis maailma avastama kõikide meeltega. Ta vajab eakohast tegelemist ja mängimist. Kui need vajadused on vajaka, siis väljendab ta seda rahulolematusega. Tema rahulolematuse väljenduseks on nutt ja rahutus.
Ka väga väikeste laste juures aitab suurepäraselt aktiivne kuulamine.
Näiteks: " Sa nutad ja ei taha magama jääda. Midagi on vist halvasti. Sina rääkida veel ei oska, aga mina püüan ära arvata, mis siis nüüd lahti on. Sa oleksid võib-olla tahtnud täna veel mängida? Emme ja issi on täna nii väsinud, et enam ei jõua. Mängime homme." Jne. Ise küsin ise vastan. Oluline on vanema valmidus teda mõista.
Seda lugedes võib teil tekkida tuhat vastuargumenti, et tema ei saa aru jne. Laps saab aru meie näoilmest ja tunnetest.
Kui meie tunne väljendab lapse probleemi mõistmist ja valmidust teda abistada, siis isegi kõige väiksem laps tajub seda. Kui me oleme ise vihased ja abitud, siis lapse sõnum on: "Palun kuulake ja mõistke mind!"
Ärkveloleku ja unerütm võivad selles vanuses lastel probleeme tekitada. Kõik möödub.
Rahu ja kannatust!
