Mul on 4-aastaste kaksikute probleem (poisid)
Absouluutselt me kuuleme iga päev nende kohta lasteaias kaebusi .
Nad lasteaias ei taha üldse tegevusi kaasa teha .Eelmisel nädalal kui
ma lastele lasteaeda järgi läksin ma juba ukse taga kuulsin nende kisa ja kui
ma rühma sisse läksin siis nad naersid ja lollitasid hästi kõvasti ja hüppasid akna laua peal.
Kasvataja on küsinud juba paaril korral et mis meil kidus lahti on et lapsed nii käituvad.
Iegi üks teine kasvataja kes vahepeal asendas rühmas ütles et kaksikute käitumine on aastaga totaalsrlt muutunud (kahjuks halvemuse poole) .Meil kodus on kõik korras seles mõttes et meil pole olnud sellist muutust mis sellist käitumist põhjendaks .Meil kodus käituvad nad ka sanamoodi tahavad joosta ja mõllata .Meie peres kasvab veel vanem vend kes on ka lasteaia ealine ning noorem õde .Ühe kaksikuga on veel see probleem et kui õde sündis siis ta väga näitas välja et ta armastab oma õde käis musitamas ja kallistamas .Nüüd aga ta nagu ei salliks oma õde üldse.Koguaeg tahab õde lüüa .No löömine on meie lastel kõigil probleemiks .Pidecalt on neil tülid mänguasjade pärast ja siis kui keegi tahab mõnda mänguasja mis on teise käes siis kiputakse lööma .Me oleme sellest nii palju rääkinud et ei tohi lüüa .Ma ei võibolla tõesyi
mul on kasvatamatud lapsed .Kuid ma ei tea millal ja mida ma valesti teinud olen et bad selliselt käituvad .
Teie peres kasvab neli toredat last. Teil on vanem poeg, kaksikud poisid ning noorem tütar ja nad kõik on veel väikelapsed. Probleeme valmistab kaksikute poiste sõnakuulmatus lasteaias ning te sooviksite teada, kas ja millal olete te lastekasvatuses midagi valesti teinud.
Seda kirja lugedes ei saa ma öelda, et te midagi valesti olekiste teinud, vaid pigem on küsimus, mida tuleks nüüd teisiti ja rohkem teha ning kuidas seda teha. Teie kirjas käisid läbi paljud erinevad teemad, millele ma järgnevalt ka keskendun.
Sünnist saadik on teie kaksikud olnud aktiivsed lapsed, kellele meeldib joosta ja möllata. Seda aktiivsust õigesti suunates on võimalik, et nii teil kui ka lasteaia õpetajatel on kahe “möllupoisi” asemel tublid abimehed olemas. Kui lapsed vajavad rohkem liikuvust, siis on võimalik seda siduda igapäeva erinevate tegevustega. Näiteks paluda minna neil vaatama, kes on ukse taga või paluda, et keegi läheks ja tooks teisest toast vaja minema eseme. Lasteaias nii samuti on võimalik õpetajal paluda lapsel ennast erinevate tegevuste juures abistada.
Võite ka mõelda, kas poistel on piisavalt füüsilist aktiivsust erinevate hobide näol. Ujumine on ühelt poolt küll väsitav, kuid vesi iseenest on rahustava toimega, seetõttu soovitatakse aktiivsematel lastel ennekõike ujumisega tegeleda. Hobide valimisel tuleb arvesse võtta iga lapse iseloomu ja huvi tegevuse vastu.
Liigne aktiivsus võib hoopiski olla ka väsimuse märgiks. Lapsed võivad tihti lasteaia kisast ja kärast väsida ning seetõttu on hea, kui nädalas päev või paar lapsele/lastele puhkust võimaldada. Mõelge, kuidas on teie kaksikute igapäeva aktiivsusega lood – on seda piisavalt või tuleks just vastupidi vahepeal lubada puhkust.
Oma kirjas tõite te välja, et üks kaksikutest justkui ei salliks enam oma väiksemat õde. Jah, see võib nii olla, et teie pojal on tugevad vastuolulised tunded oma õe suhtes ning see on täiesti tavapärane. Ennem õe sündimist olid kaksikud pere pesamunad, kes said palju tähelepanu ja hoolt, kuid uue pereliikme lisandudes kadus ka suur osa teie ning isa tähelepanust. See põhjustabki ühelt poolt valusaid tundeid ning teiselt poolt on ju õde kõige armsam ja kallim üldse. Sellisel juhul ei tasu lapsega pahandada, vaid pigem talle olukorda tagasi peegeldada ning veeta oma lapsega segamatult üks ühele kvaliteetaega. Te võite näiteks öelda “Sa oled Mia peale pahane, sest ma olen kogu aeg temaga koos. Ma viin Mia isale hoida ning siis lähme sinuga kahekesi mängima”. Paljudele lastele on vastu karva väikelapse nutt, mis võib samuti tekitada pahameelt. Aktsepteerides oma lapse vastuolulisi tundeid ning pakkudes igale lapsele võimalust teie või isaga koos kvaliteetaega veeta, leevendab see laste stressi ja annab kindlustunnet, et ma olen oma vanema jaoks tähtis ning olemas.
Teie kodus esineb probleeme mänguasjade jagamisega ning löömisega. Löömise keelamise asemel võite võimalusel lööja käe enda kätte haarata ning öelda “See käsi on mõeldud pai tegemiseks (mitte ai-tegemiseks)”. Lapsi tuleb õpetada, kuidas oma soove aktspeteeritud viisil edastada. Selleks on kõige parem löömise korral sekkuda. Te saate siinkohal justkui nende eest oma soove väljendada, öeldes näiteks “Mart, sa soovisid Aleksandri käest seda paati. Ära löö, vaid küsi – Aleksander, palun luba mul nüüd selle paadiga mängida”. Eelnevalt on muidugi vaja minna tegelase Mardi juurde, laskuda tema kõrgusele, vaadata talle otsa ning selgitada. Nii samuti võiksite seda teha tegelase Aleksandri puhul ja lisaks veel öelda “Aleksander, Mart soovis sinu käest paati. Palun luba talle seda”. Kui ta seda teha ei soovi, võiksite proovida õpetada neid mänguasju vahetama. Lisaks koos mängimisele tuleb lastele õpetada ka omavahelisi tülisid lahendama, ise sealjuures võimalikult vähe sekkudes. Lisan teile lingi, kust saate löömise kohta lähemalt lugeda: http://www.sinamina.ee/ee/uudiskiri/mida-teha-kui-laps-loob/?c_tpl=1114
Lisan ka lingi, kust leiate lisainfot, kuidas sekkuda lastevaheliste tülide korral: http://www.sinamina.ee/ee/uudiskiri/nelly-randveri/?c_tpl=1114
Alati on abistav pidada oma peres nö perekoosolekuid, kus ühise laua taga tuletatakse meelde kodu reeglid ning koos paika panna tagajärjed, mis siis juhtub, kui reegleid ei järgita. Julgustan teid küsima oma laste käest, mis nemad arvavad, mis võiks järgneda sellele, kui keegi reegleid rikub. Põhirõhk peaks siiski olema oma soovide väljendamise õpetamisel, mitte karistuse määramisel.
Perekoosolekul on hea võimalus käsitleda ka lasteaia reegleid ning selgitada lastele, miks on vaja ühiselt reegleid järgida. Te võite näiteks öelda “Meie peres on meie reeglid ning lasteaias on omad reeglid. Neid reegleid tuleb järgida, et kõigil lastel oleks koos hea olla. Kui keegi rikub reegleid või õpetaja sõna ei kuula, siis on kõigil halb olla. Mart, ütle, mis reeglid sulle kõige enam lasteaias meeldivad?”. Väikelaste puhul tuleb olla järjepidev ning reegleid ja soovitud käitumist pidevalt neile meelde tuletada. Järjekindel selgitustöö viib üldjuhul sihile.
