Tere,
viimasel ajal on 2.5aastase lapse magama saamine täielik hullumaja. Kuna koduses olukorras on väga palju viimasel ajal muutunud(teise lapse sünd, uus magamistuba- kus kõik magame koos veel), siis oskasin sellega arvestada, kuid ei oska kuidagimoodi lahendust leida. Nimelt on magama last väga raske saada, isegi kui ta on väga väga väsinud. Tavapäraselt oli meil magamapanek selline, et vaatasime raamatud ära, tuli kustu ja siis jäime vaikselt jutustama ja siis magama. Nüüd tihti laps raamatuid vaadata ei soovi, siis läheme lihtsalt voodisse(magab meiega koos suures voodis) ja jutustame natuke. Siis hakkab "trall" pihta - küll on vaja enda voodisse, siis on vaja emme patja, siis on vaja teisele poole issi padjale/kõrvale, siis on vaja vennat uudistada/paitada jne jne jne. Varasemalt lõppesid kõik tegevused ikkagi sellega, et laps jäi rahulikuks ja jäi magama ilusti. Nüüd lõppeb asi tihti sellega, et peame teda lihtsalt jõuga kinni hoidma, kuni rahuneb ja enam ei lollita(hakkab voodist teise tuppa ära jooksma, voodi peal end püsti ajama ja hüppama jne) või kuniks saab õrna laksu pepule, mis teda nutma ajab ja siis jääb magama. Olukord on nii õudne ja saan aru, et see on täiesti ebanormaalne, et lapse uneaeg selliselt peab tulema, et endalgi on iga kord pisarad silmis ja hinges suur süütunne. Tahaksin, et oskaksin kuidagi paremini lapsest aru saada, et uneajad oleksid rahumeelsed ja lapsele ka mõnusad. Saime ka suuremale lapsele tema oma toa valmis, kuhu tuleb "suure poisi voodi" ja kõik mänguasjad, et millal oleks sobilik teda sinna harjutama hakata? (väike beebi sündis nädal tagasi alles, kolimine uude magamistuppa oli ca 2 nädalat tagasi). Ei taha lapsele traumat tekitada, aga tean, et selline magamapanemise viis, seda tõenäoliselt teeb
Loodan kiirelt abi saada, süda on murdumas
Vabandan, et vastus on kaua viibinud. Kirjeldate, kuidas süütunne teid ennast murrab, kui õhtused magamaminekud kujunevad kurnavaks tralliks ja lõpevad pahanduse ja nutuga. Mõistan teie muret ja jõuetust ning otsustavust soovimatut rutiini muuta ning lõpuks jõuda selleni, et magamaminek oleks rahulik ja meeldiv.
Kirjutate ka, e soovite lapsest paremini aru saada. Te juba oletegi mõistnud, et laps on rohkem ärevil peres toimunud muutuste tõttu. Küllap olete ka ise rohkem väsinud ja hõivatud beebiga ning juba ainuüksi sellest piisab, et suurem laps seda tunnetab. Nii võibki juhtuda, et terve päeva jooksul kuhjunud stress pääsev valla just magamamineku eel. Kuid laps ei oska seda väljendada muul moel, kui teid hõivates ja viimase piirini end üles küttes, et lõpuks juhtuks miskit, mis vallandaks nutu ja vabastada pingetest ning lõpuks rahuneda. Ta justkui vajabki seda, et saaks nutta ja koos teiega siis kogeda rahustust.
Olukorda päeva pealt muuta ei pruugi saada ja ühest lahendust on samuti raske pakkuda. Proovida tasub mitmeid asju. Pakkuda suuremale lapsele piisavalt tähelepanu päeval, nii koostegutsemist, rääkimisi, kallistamisi jms. Mõelge, millised magamamineku rutiinid on teile vastuvõetavad ja jääge vaid nende juurde, sh magamiskoht olgu üks ja sama (soovitavalt ikka tema oma voodi), et poleks kauplemisi. Nii palju kui laps mõistab sõnalisi lihtsaid seletusi, siis öelge konkreetselt mis on lubatud ja mis mitte. Küllap ta võtab kergemini omaks rutiinid, kui tunnetab, et mõtlete seda tõsiselt ja olete seejuures rahulik ja sõbralik, kuid kindlameelne. Kindlasti vältige hoiatamisi, ähvardamisi, nt kui sa kohe pikale ei heida, siis ….jms.
Ilmselt tuleb praegu pakkuda mõnda aega rohkem uneeelset tema juures viibimist, miks ka mitte kaissu võtmist, et ta saaks rahuneda. Kui laps kogeb, et miskit hullu ei juhtu, teie olete olemas, ta saab tunda füüsiliselt, et on turvaline, saab nutta, on vähem vaja pahandusi, et rahuneda, siis tasapisi soovimatu muster hakkab taanduma. Peaaasi, et teil jätkuks kannatust ja laps kogeks, et ta saab teilt just seda, mida vajab – kindlustunnet, kohalolu, hellust.
Proovige ka isa kaasata - vahel käituvad lapsed väga erinevalt ka magama minnes. Jälgige, mida te kumbki teisiti teete ja jagage omavahel, mis on need märgid, mis viitavad, et lapse magamaminek kulgeb meeldivamalt, sh ka seosed päevasündmustega. Kindlasti lähtuge ka sellest, et teie enda meeleolu ja vajadused on olulised, mis aitavad lapsel end parimini tunda. Lugege ka meie kodulehelt: http://www.sinamina.ee/ee/noustamine/nouanded/uneprobleemid/.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
