Sooviks teada, mida teha kui 7. aastane poiss ärritub näiteks:
1.mänguasjade peale. Kui Legodest midagi ehitab ja ei saa hakkama siis ägestub ja võib hakata neid taguma. Või kui näiteks mänguauto kukkus jala peale, siis tahab minna autot taguma.
2.kui ei saa seda mida tema tahab (poodi kaasa tulla, ei saa arvutit siis kui tahab) - hakkab hüsteeritsema, karjuma, ähvardab aknast välja hüpata, ähvardab taguda pead vastu seina. Autos olles hakkab taguma ust või akent ja jalgadega vastu esimest istet. (Kusjuures näiteks teised jäävad ka temaga autosse, ainult ema või isa läheb poodi)
3. Ei taha kuulata sõna - kui tema on otsustanud kuskile minna, siis tema lihtsalt läheb. Ei suvatse luba küsida ja hakkab tegutsema. Helistab näiteks vanaemale ja kui vanaema lubab külla tulla, siis emalt-isalt enam ei küsi lihtsalt hakkab minema. Ja kui teda siis takistada on jälle hüsteeria lahti.
Palun andke nõu, kuidas peaksime käituma, et neist hüsteeriahoogudest lahti saada?
Olete mures poja raevuhoogude pärast.
Selles vanuses lapsed (nagu paljud alla 10aastased) ei saa veel kuigi hästi toime oma tunnetega. Pettumus seoses mängu ebaõnnestumisega, soovitu mittesaamine - need on tavapärased olukorrad, kus lapse käitumise järgi võib aru saada, kui võimsad on teda parajasti vallanud emotsioonid. Tihti on neis olukordades tegu keeruka tundeseguga, lapsel on selles olukorras raske iseendaga toime tulla, psüühiline pinge on väga suur. Vanemad näevad neis olukordades tihti, justkui probleemi ei olekski, või nagu oleks probleem võrreldes reageeringu suurusega vähene. Siin on mõistlik püüda probleemi suurus/väiksus hindamata jätta ja pigem püüda mõelda, et kui laps sel moel reageerib, siis ju on selleks põhjust. Samuti on tihti ilmne, et probleemi algne käivitus on kuskil mujal, ja lapse äge reageerimine on pinge kogumise tagajärg. See, millele laps lõpuks reageerib, võib olla n-ö viimane piisk karikas.
Neis olukordades on vaja rahulikku vanemat, kes lapse tundeid mõista püüab ja samas on kindel lapse piiritlemises. See tähendab, et laps peab saama tunda, et tema tundeid võetakse tõsiselt. Sellest annab märku näiteks lause: jah, ma mõistan: teeb ikka pahaseks küll, kui auto, mis sa legodest teha tahtsid, selline välja ei kukkunud, nagu sa plaanisid. Ei maksa loota, et lapse emotsioon kohe pärast taolist peegeldust vaibub - tunnete vaibumine võib võtta aega ja vajada mitmeid mõistvaid peegeldusi. Kui laps on nõus ebaõnnestumisest rääkima, öeldes näiteks, et jah, ma tahtsi teha sellist, aga see klots ei sobinud ja seda ma ei leidnud üles vms, siis saab lapse juurde maha istuda ja koos asja arutada. Kui aga lapse pettumustunne ja sellest tulenev pinge on väga suured, ja selle leevenduseks asub ta loopima või lõhkuma, siis seda tuleb konkreetselt ja otsustavalt takistada. Hüsteeritsev laps tuleb peatada, hoida tal ümbert kinni. Ta alguses rabeleb ja võib tahta ka vanemale haiget teha, kuid tasapisi kas rahuneb või siis hakkab nuuksuma-nutma. Nutmist tuleks igati soodustada, sest nii saab laps pinge enda seest välja.
Asi on selles, et last tuleb õpetada oma pingega-tunnetega toime tulema. Kui me laseme lapsel lõhkuda või karistame teda lõhkumise eest, siis kumbki viis ei ole hea, sest ta ei õpi midagi. Õpetades talle tundesõnavara ja ka ise oma tundeid väljendades õpib laps oma tundeid ära tundma ja neid sõnades väljendama (mitte käitumuslikult reageerima). Koos saab arutleda selle üle, mida oleks hea teha vihasena, kurvana, pettununa jne. Võtab päris palju aega, et laps õpiks oma viha ja pettumust väljendama sotsiaalselt aktsepteeritaval moel - ometi on meie kohus vanematena lastele seda õpetada.
Oluline on ka õppida piire panema sel moel, et laps tunneks, et vanem on see, kes paneb piiri. Ei tohiks olla nii, et laps otsustab. Ei - vanem otsustab. Mõneti kutsub laps oma käitumisega teid korrale, et teie võtaksite juhtimise ja vastutamise enda peale, lapse jaoks on see liiga suur koorem. Laps ei tea, kus piir on - seda teate teie. Mingil juhul ei tohi lasta lapsel lõhkuda ennast, ümbrust, asju - laps tuleb peatada iga kord, kui ta seda hakkab tegema. Vanem ei tohi takistades olla kuri ega endast väljas. Laps peab saama talle raskes olukorras toetuda vanema rahulikkusele ja kindlusele ning mis eriti tähtis - järjekindlusele. Järjekindel EI vanema poolt tekitab lapses tunde, et maailm toimib ettearvatavalt ja see on lapse jaoks oluline rahunemise põhjus.
Kui teie vanemlikud piirid on paigas, läheb kogu pere elu lihtsamaks.
Oma vastuses ei käsitlenud ma hea kontakti ja kvaliteetse koosaja vajalikkust lapsele, kuna see ei olnud kirja teema. Kuid ka siin võib olla mõtlemisainet.
Igal juhul soovin teile rahulikkust ja kannatlikkust laste kasvatamisel. Inimeseks õppimine võtab ikka terve lapsepõlve, vahel natuke kauem ka.
Minu pojal on sama teema. Tema vihahood in meeletud. Ta sülitab näkku, lööb, ähvadrab noaga. Proovi rahulikult või mitte. Miski ei aita. Psüholoogil ja teistel on hea rääkida, et jääge rahulikuks, aga kui mitte midagi ei muutu? Kas teil endal on olnud isiklik kogemus, et igapäevaselt toime tulla selle asjaga? Üks kord tuleb tapab mu ära ja siis räägin ka rahulikult, et nii poleks tohtinud?
Riina, te soovisite teada, kas nõustajal on isiklik kogemus poja reavuhoogudega. Kuna Meelike Saarna enam Perekeskus Sina ja Mina e-nõustamise foorumis ei vasta, teen seda mina tema asemel. Jah, minul on kogemus poja raevuhoogudega, mis on tingitud tema unehäirest. Mõistan, et sellistel juhtudel on väga kiire tekkima lootusetuse, läbikukkumise ja kurbuse (vahest ka viha või hirmu) tunne, kuid oma enda tunnetega aitab paremini toime tulla see, kui mõista, et nendel hetkedel on laps ise hädas ning ta ei oska/ei suuda teistmoodi olukorda lahendada. Raevuhoogude ajal tuleb leida parim rahunemise viis teie poja jaoks, et olukord taas normaliseeruks.
Mida siis ikkagi nendel juhtudel teha? Esmatähtis on muidugi rahu säilitamine ja kõigi pereliikmete turvalisuse tagamine. Te kirjutasite, et teie poeg on teid noaga ähvardanud. Sellisel juhul tuleb tegutseda kindlalt ja konkreetselt, kuid mitte ära unustada samuti rahulikku tooni. Mõistan, et seda on lihtsam öelda, kui teha, kuid te olete sellise olukorraga toime tulnud. Raevuhoogusid võivad põhjustada nii välised, kui ka nö sisemised tegurid. Väliste põhjuste all pean ma silmas kõike, mis last ümbritseb - keskkond, pere- ja sõprussuhted, igapäeva toimetused. Sisemiste põhjuste all pean silmas lapse arengulisi iseärasusi, ajukeemiat (sh erinevad häired), lapse enda arusaamist lubatust ja lubamatust, ohtlikust ja mitte ohtlikust olukorrast ehk lapse enda suutlikust olukorda tõlgendada ja mõista. Alustuseks võiksitegi mõelda nendele olukordadele, kus raevuhoog on tekkinud ja üritada mõista, mis neid hoogusid põhjustab? On need samad põhjused, mis eelmise kirjutaja puhul või midagi muud? Olete te enda lapse käest seda küsinud? Siin kohal soovitan mõelda ka lapse päevaplaani peale – ega päev pole liialt väsitav/igavust tekitav? Millised on teie poja suhted nende inimestega, kellega ta päeva jooksul kohtub? Väga palju on abi sellest, kui mõistate, mis on nende raevuhoogude sütitajaks. Kurb tõsiasi on ju see, et raevuhoogude ajal polegi suurt midagi ära teha, kui lapsele tema enda tundeid peegeldada, kasutada erinevaid rahunemisvõtteid ning tagada kõigi inimeste turvalisus. Raevuhoogudega toime tulemisest olulisem on ennetada neid olukordi.
Mida peale hakata selle infoga, kui on teada, mis raevuhoogusid põhjustab?
Lapsel endal võivad need raevuhood samuti mõjuda laastavalt, sest ta üldjuhul ei soovi sellega ju muud teha, kui enda seest seda paha tunnet välja saada. Seetõttu on tähtis mitte hakata süüdistama last tehtus, vaid kaasata ta hiljem, kui laps on rahunenud ühisesse perevestlusesse. See vestlus ei pea toimuma samal päeval, kuid siis, kui kõik pere liikmed on valmis üksteist ära kuulama ning koostööd tegema. Perevestluse eesmärgiks on panna kirja või lihtsalt läbi rääkida konkreetsed lahendused raevuhoogude jaoks. Alustada võib näiteks nii: “Janek, ma olen väga kurb, et sa sülitasid mulle näkku. Ma soovin, et sa seda enam ei teeks. Mis sa arvad, kui mõtleksime koos välja, kuidas saaksid paremini toime tulla oma vihaga/väsimusega (see on see info, mis sütitab teie last)?” Tihtilugu aitab see lapsel endal aru saada, et kogu pere on huvitatud sellest, et olukord muutuks ning lapsel tekib parem motivatsioon. Lapsed ise on niivõrd targad, et võivad meid, täiskasvanuid vahepeal üllatada oma geniaalsete lahendustega. Kui olete jõudnud lahenduseni, et mis siis nendes olukordades võiks teha, saate alati neid oma lapsele vastavalt vajadusele meelde tuletada. Näiteks võite öelda: “Janek, sa oled preagu pahane, et ma ei ostnud sulle legot. Me leppisime kokku, et sellisel juhul aitab sind oma pehme padja kaissu võtmine ning lemmikmuusika kuulamine. Lähme otsime üles, kus need asjad on”. Lapse suunamine oma rahustava tegevuse juurde aitab lapsele õpetada, kuidas sellistes olukordades mõelda ja tegutseda.
Lapsed rahunevad üldjuhul siis, kui nad tunnevad, et neid on mõistetud. Seetõttu on äärmiselt oluline peegeldada juba paha tuju/kurva tuju tekkimise ajal lapsele tema tundeid. Näiteks võite öelda: “Sa oled nii kurb, et su sõber Ats ei soovinud sinuga mängida”. Seejärel andke aega, et laps saaks teile vastata. Tunnete peegeldamine on vajalik selleks, et see võib ära hoida raevuhoo tekkimise. Kui laps saab ennast tühjaks rääkida või tühjaks nutta, ei ole ka põhjust raevu tekkimise jaoks. Aktiivse kuulamise ja peegeldamise kohta saate lähemalt lugeda siit: http://www.sinamina.ee/ee/noustamine/kkk/
Paratamatult peame me kõik siiski kokku puutuma erinevate olukordadega, mis võivad meis tekitada pingeid ning seetõttu aitab tugevaid tundeid alandada see, kui sellele pingele nimi panna (pettumus, kurbus jne). Metoodikaid, kuidas lapse raevuhoogudega paremini toime tulla on mitmeid ning nende sobivus sõltub konkreetsest lapsest. Siinkohal soovitan teil koos oma perega pöörduda perenõustaja poole, kes oskab teie peres toimuvat analüüsida ning soovitada sobivaid lahendusi teie pere jaoks. Lisan info, kust võite leida enda jaoks sobiva perenõustaja: http://pereterapeudid.ee/pereterapeudid/ http://www.sinamina.ee/ee/noustamine/
Juhul, kui te soovite minuga antud teemadel edasi vestelda, leiate lisainfot siit: www.hedylaidre.com
