Lugu selline,et enam ei tea ,mida olukorraga ette võtta ,sest eelkooliealine laps kuuletub ainult isale ja mind nagu poleks olemaski.Kohati selline lämbumistunne,et tahaks nende juurest lahkuda jäädavalt ,sest ei jaksa enam.Samuti laps ju kasvab suuremaks ja siis ei käi minu jõud temast enam kohe üldse üle ja minust endast poleks sel juhul samuti midagi järel.Emotsionaalselt täiesti katki ja tahaks rahulikku normaalset elu.
