Mul on 6-aastased lapsed. Igati asjalikud ja hästi arenenud. Viimasel ajal aga on meie peres süvenemas probleem, et lapsed ka "ei kuule", mida neile räägitakse või mida teha palutakse. Näiteks hommikul hakkab pihta - selle asemel, et riidesse panna, lihtsalt molutatakse, mängitakse, loetakse, värvitakse. On täiesti tavaline, et pean neile 7x meelde tuletama, et pange riidesse. Siis ca 7x meeldetuletamist, et kammi juuksed. Ja nii terve päev. Isegi sööma ei tulda enne, kuid pärast viiendat ilusat kutsumist häält tõstan. Uimerdamine muudkui süveneb, mõtlen juba õudusega, et kuidas need kaks küll 1,5 aasta pärast kooli hakkavad minema.
Kas on mingeid nippe, mida selliste "kurtidega" küll peale hakata? Jube tüütu on päevi mööda saata leierkasti rollis ja suhted kipuvad ka pingeliseks minema, sest kaua sa kannatad seda pidevat korrutamast.
Hiljuti on toimunud teie kuueaastaste laste käitumises muutused, nad justkui ei kuuleks, kui neilt midagi palute, soovite, või suunate neid midagi tegema. Enamasti reageerivad nad teile alles siis, kui olete nende peale häält tõstnud.
See on paljude vanemate mure, kuidas saada lapsed tegema endaga koostööd? Nagu teiegi, räägivad nad korduvalt ja korduvalt, mida lastelt ootavad- ja lapsed lasevad vanematel seda teha...jätkates rahulikult endale huvitavat või pooleliolevat tegevust.
Üks võimalus on edastada lastele ennetav sõnum, kus oleks sees ajaline määratlus (kuuesed peaks juba kella tundma), mis annab neile võimaluse oma tegevus lõpetada- näiteks: "15 minuti pärast läheme kodust välja, ma soovin, et jõuaksite täpselt lasteaeda ja mina tööle"; "Lapsed, 10 minuti pärast on söök valmis, mulle on oluline, et saaksime kogu perega õhtusöögilauas koos olla". jne jne. Niiviisi saavad lapsed sõnumi, et ka nende toimetused on teile olulised ja saavad need lõpetada, samas annate neile ka teada, mida teie vajate ja miks see teile oluline on. Teid paremini mõistes on neil ka kergem koostööd teha.
Kuidas siis oma lastega rääkida nii, et nad teie vajadustega/soovidega arvestaksid, selle asemel, et peaksite enda vajaduste kohalejõudmiseks häält tõstma? Soovitaksin teil vanemana lastele oma vajadustest/soovidest/ettepanekutest rääkides kasutada mina-sõnumeid, nende kaudu saate anda lastele teada ka teid häirinud käitumisest (kehtestate ennast mittesüüdistaval moel). Kirjeldage nähtut, mis kahju vanemana saite ja mis tundeid see teis tekitas. Selleks, et teie kehtestamine ka toimiks, olge valmis nüüd kuulama lapsi- mis iganes nad vastavad või emotsioone nende kehakeel väljendab- peegeldage see lastele sõnumina tagasi. Koostööd saavad teha vaid inimesed, kes teineteist austavad ja teineteise ärakuulamine on selle kohta selge tõend. Vanemana võiks olla laste koostööle saamine just see meetod/viis, mis aitab ettetulevaid probleeme parimal moel lahendada. Kui lapse tunded/sõnum tagasi peegeldatud, saate taaskord edastada oma mina-sõnumi (teil on vajadus, teie seisate oma õiguste eest) ja taoline kehtestamine-kuulamine toimub niikaua, kuni lapsed on rahunenud ja valmis teiega koostööd tegema. Küsige- mis me nüüd teeme, mõtleme koos, kuidas seda muret lahendada?!
Leian, et suhtlemine ja enda vajaduste ja mure väljendamine ausalt ja teist süüdistamata läbi mina-keele - koostööle kutsudes- on kindlasti tõhusam viis kui igapäevane riidlemine. Ilmselgelt tunnete ennast halvasti, selges mina-keeles oma vajadustes edastamine võiks olla alternatiiv ja teid toetav. Mina-keele ja teiste tõhusate vanemlike suhtlemisoskuste kohta saate lugeda: http://www.sinamina.ee/ee/noustamine/kkk/
Olge valmis, et see võtab aega ja nõuab teilt järjepidevust ja meelekindlust. Alati põhjendada ja selgitada, miks mingi käitumine ei ole aktsepteeritav ja millist käitumist selle asemel oodatakse.
Oodatava käitumise lisamine annab lastele selged suunised- võimalik, et nad ei tea/ei tunneta, mis tagajärjed/mõju käitumisel võivad olla ja seetõttu on neile abistav, kui lisate oma mina-sõnumile käitumise positiivse alternatiivi.
