Algklassilaps kodus vihastab, tujutseb ja taob asju, kuna talle on midagi üteldud, mis talle ei meeldi. Kui mina nõuan talt midagi, saan aru, et ta võib vastu hakta ja see on veel minumeelest normaalne ning sellest ma saan aru ja oskan tegeleda. Aga sellest, et kui talle midagi öeldus ei meeldi, siis ta vihastab. Sellest ma ei saa aru, kuna midagi väga hullu tegelikult öeldud ei ole. Oma meelest olen lapsega tegelenud ja korralikult kasvatanud. Ma nõuan talt asju, olen kehtestanud reeglid. Vahel ta üritab, reegleid proovile panna aga ma jään endale kindlaks. Ma lihtsalt ei oska enam.
Teie peres on paigas reeglid, olete oma last kasvatanud ja temaga tegelenud. Ometi tunnete end häirituna ja nõutuna, kui laps reageerib mingi teie nõudmise peale agressiivselt (vihastab, lõhub asju).
On pigem tavapärane, et algklassiõpilane ei teadvusta sageli endale oma sisepingete põhjusi ja tal on neid väga raske leida.
Kui üks kaheksa-aastane laps ei suuda oma tundeid teisiti väljendada kui vihaselt, võib see olla tingitud sellest, et laps ei oska oma tundeid ja vajadusi selgelt sõnadega väljendada. Siin saate vanemana oma last aidata, jäädes taolistes situatsioonides rahulikuks (ei lähe lapse negatiivse tundehooga kaasa, ei vihasta, ei tõsta häält jne.), nii annate ette käitumusliku mudeli, kuidas keerulistes olukordades toimida. Kui laps on rahunenud, rääkige temaga mittesüüdistaval moel, olge aktiivne kuulaja (vaadake lähemalt http://www.sinamina.ee/ee/noustamine/kkk/), kuulake lapse muret/vajadust. Teie sõnum talle võiks olla, et soovite teda mõista ja aidata. Ning ka teil on oma kohased soovid ja vajadused, millele soovite lapse poolset koostööd.
Andke lapsele teada, et soovite teda aidata/toetada ning üks võimalus selleks on õpetada last oma viha kontrollima.
Õpetage teda märkama oma kehas esimesi märke, mis annavad teada, et kohe laps vihastab- on see hääle/käte värin, südamepekslemine, kurgus või kõhus veider tunne jne. - kui laps õpib neid märkama, suudab ta ise viha tekkimist peatada. Lisaks märkamisele õpetage lapsele vihaga toimetuleku võtteid. Need meetodid on klassikalised vihaga toimetuleku võtted ja peale harjutamist ja oskuste omandamist väga tõhusad ja kasutatakse iga kord, kui on vajadus toime tulla stressi, pingete või raskete tunnetega. Soovitav oleks need algul endal selgeks saada, siis on kergem lapsele edasi õpetada ja koos harjutada, kuni oskused omandatud.
Näiteks: "Sügav hingamine" - istu mugavas asendis, nii et su jalad toetuvad kindlalt põrandale, su käed lebavad lõdvestunult põlvedel ja selgroog on sirge.
Hinga sügavalt sisse, lugedes mõttes sekundeid: „üks, kaks, kolm, neli”. Enne, kui välja hingad, - hoia hinge kinni, lugedes mõttes: „üks, kaks, kolm, neli”. Nüüd välja hingates, loe mõttes: „üks, kaks, kolm, neli” ja lisa sinna üks positiivne, ennast toetav sisendus. Näiteks: „saan hakkama!”, „lõdvestun!”, „olen rahulik!”.
Tee seda harjutust vähemalt neli korda.
Jälgi selle harjutuse ajal oma hingamise pidevat aeglustumist, keha lõdvestumist, mõtete rahunemist.
Näiteks: "Roboti-kaltsunuku tehnika"- olen 10 sekundit pinges nagu robot, siis lõdvestan ennast ja kogu keha on pehme nagu kaltsunukul.
Tõhusad vanemlikud oskused, nagu kuulamine, kehtestamine läbi minasõnumite ja probleemilahendusoskused on kõik õpitavad, arenevad pidevalt kasutades ning neid järjepidevalt rakendades muutuvad üha efektiivsemaks ning toovad kaasa soovitud muutusi. Julgustaks teid tulema lapsevanemate suhtlustreeningule- infot algavatest gruppidest leiate: http://www.sinamina.ee/ee/koolitused/registreeri-koolitusele/
Praegu saate olukorraga tegeleda ikka lapsega rääkides.Tehke seda sobival ajal, sobivas kohas (leppige lapsega eelnevalt kokku) ning minakeeles. Alustuseks öelge, et teil on mure ja tema saab teid aidata. Siis kirjeldage hinnanguvabalt ebakohast käitumist, sealt edasi tuleb oma vajadustest rääkida, - mida tema ebakohane käitumine teil takistab rahuldamast, või millist kahju tema käitumine teile tekitab. Nimetage ka oma emotsioon, mida tunnete. Ning siis lisada, et mõtleme koos, kuidas seda olukorda muuta!
Mõte selles, et kui te pole avatult ja selges minakeeles teisele inimesele (lapsele) teada andnud, mis teis häirib, ei saa ta ju teile vastu tulla ning oma käitumist muuta.
Julgustan teid pöörduma ka individuaalkonsultatsioonile/nõustamisele, et koos psühholoogiga oma muret arutada. Miks mitte perekeskus Sina ja Mina nõustajatega.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
