Tere,
Oleme oma suhte pärast 13 a tütrega väga mures. see mõjutab kõiki pereliikmeid.
Olukord on lühidalt öeldes sama mida on kirjeldanud varasemad lapsevanemad- tubade mitte koristamine, pidev vastu haukumine, ülbitsemine, palautud asjadest tehakse ainult seda mis endale kasulik, söögilauas on lauakombed ununenud , koduseid õppetöid tehaks lohakalt jne.
Olen nüüd 2 aasta jooksul üritanud erinevaid viise olukorra lahendamisel alstades riidlemistest ja nüüd terve 2013 a olen teadlikult temaga teinud neid nn kaasamise asju, erinevad teda huvitavad tegevused jms, kodustest asjadest heal toonil kuid ausalt ja oma muret väljendades rääkinud, teda kuulanud jne. Väga mitmel korral oleme temaga koos vaadanud üle kodused reeglid ja seda kõikide huve võrdselt silmas pidades. alati on tema ettepanekud arvesse võetud ja ta on lubanud , et ta neid ka kindlast järgib. Kuid tegelik elu näitab, et ainukesed kes reegleid järgivad oleme meie, lapsevanemad, tema teeb ikka kõike seda mis eelnevalt nimetatud. Oleme ka proovinud seda, et ka meie siis ei pea oma reeglitest ja lubadustes kinni aga sellest ei muutunud 3 kuu jooksul midagi.
Kuidas nüüd edasi? tunnen, et vajan konkreetset tegevusplaani aga nüüd juba kellegi teise poolt .
Nii ei saa see enma kesta sest see toob pingeid ka meie, lapsevanemate vahel.
Olete juba paar aastat olnud rahulolematu tütre käitumisega. Pinged on peres aina kasvanud ning tänaseks on mure juba ka paarisuhte pärast. Paistab, et teil on kogunenud palju kogemusi selle kohta, mis ei ole toiminud. See on väga hea koht selleks, et leida midagi, mis aitaks. Kuna teil on konkreetne küsimus ja vajate edasist tegevusplaani, siis soovitan võimalusel pöörduda perenõustaja poole. Plaan saab sündida vaid koos asjaosalistega - kuulates, vaadates ja katsetades.
Suhetes ei ole olemas lihtsaid valemeid, mis töötaksid ühtviisi abistavalt kõikide peal. Erinevaid põhimõtteid tuleb kombineerida ja nö doseerida vastavalt pereliikmete vajadustele. Selge on see, et kui te ei ole rahul sellega, mis on, siis on vaja midagi muuta. Üks rusikareegel siiski on – kui laps käitub halvasti, siis ta tunneb end halvasti. Seetõttu oleks vaja aru saada, kuidas laps end tunneb. Kirjutate, et olete kuulanud. Kahjuks ei selgu, mida olete lapse tunnete, vajaduste või väärtuste kohta teada saanud.
Saan aru, et laps käitub trotslikult ning tahab teha asju omal viisil. See viitab vajadusele olla iseseisev ja mitte alluda võimule. Kas tajute teie suhtes võimuvõitlust? Kui nii, siis on teil vanemana võimalus lõpetada see võitlus ja luua suhe uutel alustel. Võitlusel on teatavasti võitjad ja kaotajad. Üldjuhul ei ole peresuhetes võimuvõitlusel häid tulemusi. Vanem saab võimuvõitlust võita lapse terviklikkuse hinnaga – laps alistub, kuid kaotab oma enesetunnetuse, eneseusalduse, eneseaustuse jne. Tihti on lastel palju energiat ja elutahet ning see muudab nad tugevateks võitlejateks ning vanemad kulutavad palju energiat, väsivad, kaotavad elurõõmu, kannatab paarisuhe jne. Kuid ega lapsi ei tee ka õnnelikuks see, kui nad võidavad – nad tunnevad end süüdi, nende enesehinnang võib langeda, tunnevad end halbadena ja nad igatsevad lähedast suhet oma vanematega. Nagu ma ütlesin, asub võti võitluse lõpetamiseks vanemate käes.
Kui arvate, et teie suhtes on tekkinud võimuvõitlus, siis soovitan vaadata meie kodulehelt kokkuvõtet olulistest suhtlemisoskustest (http://www.sinamina.ee/ee/noustamine/kkk/) ning vaadata, kas leiate sealt midagi, mida te ei ole veel proovinud. Nendest oskustest võite põhjalikumalt lugeda Thomas Gordoni raamatust „Tark lapsevanem“. Reaalselt õppida ja katsetada saab neid oskusi Gordoni perekoolis (http://www.sinamina.ee/ee/koolitused/gordoni-perekool/).
Vahel kaob aga lapse elurõõm ja energia ära, kui ta ei tunne end armastatuna. Ma usun, et iga vanem armastab oma last. Kuid oma praktikas näen, et lapsed ei tunne seda tihti. Vanemad armastavad, kuid ei väljenda ega käitu piisavalt armastavalt, sest energia läheb reeglite hoidmise ja nõudmiste peale. Võite mõelda, mitu korda päevas väljendate lapsele rõõmu tema olemasolust, ütlete, et teil on temaga tore, et armastate teda jne? Lapsed vajavad vanemate rõõmsat ja õnnelikku pilku, tunnustavat sõna ja toetavat puudutust. Tihti tekib nõiaring – laps käitub halvasti, vanem on pahane, laps on trotslik, vanem on pahane, laps tunneb, et teda ei armastata ja on pahur. Võti on jällegi vanemate käes. Vanema võimalus on leida neid asju, mille eest rõõmu ja tunnustust väljendada ning nõiaring tasapisi sulatada.
Teismeliste arengust võite lugeda ka meie e-koolitusest: http://www.sinamina.ee/public/koolitused/tark_lapsevanem/index.html#!/lapse-areng-teismeline
Kui soovite mõne nõustajaga konkreetselt oma küsimusi arutada, siis kontaktid on meie kodulehel või www.pereterapeudid.ee. Uute küsimuste korral võite ka siia uuesti kirjutada.
Rahulikku jõuluaega!
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
