Minu kaks poissi, üheksane ja kaheteistkümnene, on tõenäoliselt võtnud nõuks üksteisest ühel heal päeval vabaneda. Ei möödu mitte ainsatki päeva, kui nad oma käitumise ja suhtumisega teineteise suhtes mind vastupidises suudaks veenda.
Ma võin aru saada sellest,et neil on selline iga ja enesekehtestamise vajadus ja kõike muudki veel. Aga tegelikult on mul mure ka juba enda pärast,et kas on ikka normaalne kui ma igal õhtul visklen unetuna voodis, olles tõsiselt veendunud selles,et ainult mina ise olen süüdi laste sellises käitumises. Et ma pole neile piisavalt aega ,armastust ja kannatust pühendanud. Et olen liiga palju enda peale mõtelnud ja lastele liiga vähe asju muretsenud.Liiga palju piiranguid teinud ja nii edasi ...uue päeva saabudes püüan oma süümekaid vähendada,lipitsedes lausa poiste ees, kuigi kaine mõistus ja abikaasa ütlevad, et miks sa alandad end ,kui poisid sinuga nii alatult käituvad.Ole nagu kits kahe heinakuhja vahel. Ei tea küll, mismoodi seda olukorda parandada?
selles vanuses kisklemine suht normaalne. Ei usu, et tegemist oleks sinu kui lapsevanema mingi süüga. Püüa ise kainet mõistust säilitada ja ennast kehtestada. Selles lapsed testivad väga usinalt vanema piire. Minu 12a. poiss on mind ühe korra kodust ära jooksmisega ähvardanud, kui ma tal keelasin sõpradega hilisõhtul ujuma minemast. Ütles, et ta vihkab mind ja läheb minema! Eks selles olukorras läksin ise ka põlema. Selline asi ju haavab hinge põhjani ja hakkad ennast pärast õudsalt piitsutama, et issand võib-olla ma polegi hea vanem. Samas laps ütleb seda vihahoos ja oluline on lasta tal oma tundeid ventileerida (tean seda nüüd) ja püüda ise mitte mõitsust ja närvi kaotada.
Laste omavaheline kaklemine on kindlasti vanema(te)le raske katsumus. Selge on, et inimestel, kes koos elavad, tekib erimeelsusi. Lastel võib puududa oskus neid rahumeelselt lahendada. Teine võimalus, et muidu teie ei pööra neile eriti tähelepanu, aga kui kostab matse ja kisa, siis olete kohe kohal ja tegelete poistega. Seega- kakluse eesmärk on saada ema ( vanemate) tähelepanu. Kõrvalseisjana ei saa teie poiste probleeme lahendada, küll aga saate neile teada anda, kuidas selline käitumine teile mõjub. Saate ka pakkuda ennast kolmandaks abistavaks tegelaseks, kes aitab neil probleemi lahendada.
Alustuseks andke mina- teade, kus ütlete, kuidas ennast tunnete, kui nemad kaklevad ja kuidas see teile mõjub. Toon näite ja teie saate selle alusel koostada just teile sobiva teate. nt,"kui teie üksteist lööte, siis ma olen kurb, sest mul on valus vaadata, kuidas kaks mulle väga kallist inimest üksteisele haiget teevad. Ma soovin, et te lahendaksite oma konflikti rahumeelselt. Ma olen nõus teid selles abistama." Paluge neil nüüd maha rahuneda, leidke võimalus istuda mugavalt ja arutada probleemi. Abiks võtke ka pliiats ja paber. Alustuseks pange konflikti põhjus kirja. Tavaliselt on selleks vajaduste konflikt. Nt mõlemad tahavad korraga telerit vaadata, kuid erinevat programmi või tahavad samal ajal arvutis olla või üks tahab rahus õppida ja teine trummi lüüa või muud sellist. Nüüd proovige välja selgitada, millised vajadused need on, mis konflikti põhjustavad. Seejärel paluge poistel endil pakkuda kõikvõimalikke variante, kuidas olukorda nii muuta, et konflikt kaoks. See on ajurünnak, st kõik ideed pannakse kirja ja neid ei kritiseerita. Ka teie ise võite lahendusi pakkuda. Kui kõik ideed on paberil, siis tuleb teine osa. Kõik ideed vaadatakse üle ja need tõmmatakse maha, mis ühele osalisele kohe üldse ei sobi. Loodetavasti jäävad nüüd alles mõned ideed, mis teatud muudatustega võivad mõlemale sobida. Näiteks, et üks vaatab esmaspäeval ja kolmapäeval oma lemmiksaadet ja teine teeb seda teisipäeval ja reedel. Kodutööde osas võib teha graafiku või jagada tööd soovi järgi. Nt üks toob puid tuppa ühe nädala ja teine samal ajal viib prügiämbri välja ja siis vahetatakse tööd jne. On oluline, et lasete poistel endil ideid pakkuda ja valikuid teha. Nüüd jääb teile vaatleja roll, et kas vastuvõetud lahendused töötavad. Kui ei, siis tuleb kogu konflikti lahendamise protseduuri uuesti korrata, et leida töötavaid lahendusi. Selline meetod on võitja- võitja meetod, st , mõlemad poisid peaksid tundma, et neid on võrdselt koheldud. Teil tuleb nende lahendusi aktsepteerida, kui need ei ole just teie vajadustega vastuolus ja ei too teile lisakohustusi. Ka teil on õigus mõni lahendus maha tõmmata, kui see teile ei sobi. Meetod toimib hästi, kuigi võib algul tunduda keeruline. Kindlasti tuleb sellise konflikti lahendamise jaoks varuda aega, sest kiirustades ei tule head lahendused pähe. Teine oluline moment on see, et teie ise peate muutuma enesekindlaks ja vabanema süütundest. Süütunne ei aita poistel konflikte ületada ega tee teid õnnelikumaks. Rahunege ja mõelge, et konfliktid on elu osa ja otsige rahumeelseid lahendusi. Abi leiate Gordoni raamatutest ja ka internetist, kui kasutate otsingusõna konflikt. Arukat sekkumist! .
.