Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Foorum :: Kiitmine ja karistamine :: Laps näppab teiste asju

Kätlin
Külaline
Postitatud 02.05.2013 kell 12:42
Tere
Mul on mure 6-aastase tütrega.Nimelt võtab ta lasteaias teiste asju.Hiljuti on tulnud mitu kaebust.Neil on seal tekkinud kolmene punt - kõik tüdrukud-kes söövad salaja teiste komme, võtavad mänguasju.Temaga on räägitud hea ja halvaga, on jäänud nädalaks ilma arvutist, multikatest, sõpradest.Eile käisime külas ja sealt tagasi tulles peitis ta kappi mänguasja mille oli külast kaasa võtnud.Ma ei oska enam midagi teha.Ma ei ole vitsa pooldaja aga äkki ei saagi teisiti enam.
Kodus on tal mänguasju piisavalt, magusat saab ka süüa.
Äkki aitate. Suured tänud juba ette.
Auli Kõnnussaar
Psühholoog, Gordoni perekooli koolitaja
Postitatud 06.05.2013 kell 10:18
Kui laps varastab, siis ei tasu kindlasti arvata, et temast kasvabki varas. See on tihti venemate hirm ja ehmatus, kui on selgunud, et nende laps on varastanud. Väga paljude inimeste lapsepõlves on olnud teiste vara küsimata endale võtmist. Lapse arengu ja küpsemisprotsessi juurde käib enda ja teiste piiride tundma õppimine. Saan aru, et lasteaias on nad väikese sõprade pundiga hakanud teiste komme sööma ja asju võtma. Teie tütar proovis teise asju endale võtta ka külas käies. Te olete nördinud, et tütar ei ole teid seni kuulda võtnud ning jätkab asjade võtmist. Kirjast võib oletada, et olete selgitanud ja ähvardanud erinevatel viisidel (arvutist, multikatest ja sõpradest ilma jäämisega), kuid kasu pole olnud. Kuna lasteaiast saate kaebusi ja muutute juba üsna abituks selle probleemiga seoses, siis kaalute ka vitsa andmist proovida.

On üsna tavaline, et vanemad ootavad lastelt mõislikku käitumist ning ei suuda mõista, kui laps allu vanemate korraldustele. Meile, täiskasvanutele on teatud asjad enesest mõistetavad, näiteks see, et varastamine ei ole sobiv käitumine. Lapsed mõtlevad veel teisiti ja nende kogemused ja mõtlemisviis alles kujuneb. Vahel juhtub nii, et kui laps saab kõvasti riielda ja häbistatud oma katsetuste eest (vaatab mis juhtub, kui võtta see mänguasi) ning karistuseks jääb veel olulistest asjadest ilma, siis ärevuse maandamiseks ja iseenda lohutamiseks võtab ta jälle kellegi asja. Kui laps kaotab lootuse, et ta võib olla muul moel armastatud, siis hakkab ta läbi asjade endale nö armastust varastama. Varastamise põhjuseid on erinevaid ja kirja teel on raske arvata, mis just teie lapse kohta käib. Kindlasti on aga lapsevanemaks olemisel hea meeles hoida Aletha Solteri mõtet tema raamatust „Nutt ja jonnihood“: „Oluline on olla teadlik tõsiasjast, et lapsed vajavad kõige enam armastust ja tähelepanu siis, kui nad käituvad viisil, mis selleks kõige vähem põhjust annab.“

Kui laps on võtnud kellelegi teisele kuuluva asja, siis on vanemal vaja teha kahte asja. Esiteks tuleb aidata luua olukord, et laps saaks asja tagasi viia, vajadusel osta uued kommid. Saan aru, et olete juba lapsele selgitanud, kuid selgitage siis lihtsalt uuesti ja asuge rahulikult koos lapsega probleemi lahendama. Lapsele võib öelda, kuidas teine laps võib end tunda jne. Lapsel on vaja selgelt näha teie hoiakut ja väärtusi. Vältida tasub kriitikat, sildistamist ja häbistamist. Selleks, et laps enda sees saaks kontakti oma südametunnistusega ja eluterve häbitundega, peab ta tundma end piisavalt armastatuna, keegi peab usukuma, et ta ei ole olemuslikult halb, isegi kui ta on isegi korduvalt eksinud mingite reeglite vastu. Riidlemise korral tekib lapsel tihti trots ja ta sulgub endasse ning ei püüagi enam reeglitega arvestada, sest tal ei ole usku headesse suhetesse ega iseendasse.

Teine väga oluline asi on aktiivne kuulamine. Lapsel on vaja tunda, et keegi vähemalt üritab temast aru saada. Võite kuulata last peegeldades talle tagasi võimalikke põhjusi, miks ta võis teise asja endale võtta: „Kas sa tahtsid endale ka just sellist mänguasja“, „Sa tahaksid temaga rohkem koos mängida“ või „Sa olid tema peale pahane ja seetõttu võtsid tema asja ära“. Vahel vanemad kardavad, et kui nad püüavad mõista last, siis laps võib arvata, et ka nende tegu aktsepteeritakse, kuid see ei ole kindlasti nii. Te saate olla väga rahulik ja otsusekindel selles, et asi on vaja tagasi viia ja et te varastamist ise mingil viisil ei pea õigeks ning samal ajal püüate mõista, mis toimub teie väikese lapse peas ja hinges, kui ta teiste asju võtab.

Ühe kordne varastamine võib olla lihtsalt maailmas olevate reeglite ja piiride tundma õppimise viis. Korduvat varastamist tasub vaadata, kui sümptomit mingi sügavama mure või emotsionaalse probleemi peale. See võib olla stressi maandamise vahend, kui on suhted sassis või halb olla. Tänapäeval on osades lasteaedades juba väga toredad programmid („Kiusamisest vaba lasteaed“- Lastekaitse Liit levitab seda), mille käigus õpetajad õpivad laste kollektiivis looma sellist õhkkonda, milles on kõigil emotsionaalselt võimalikult hea ja õpitakse koos lastega probleeme lahendama ning teineteist väärtustama. On üsna tavaline, et lasteaias tekkivad probleemid tuleb siiski lasteaias lahendada. On hea, kui õpetajad oskavad vaadata, millised protsessid toimuvad laste vahel ja vajadusel suunavad neid protsess, mitte ei tegele vaid jäämäe veepealse osaga, milleks on varastamine.

Seega soovitan võtta aega, et rahulikult asjasse suhtuda. Lapse areng toimub aegamisi. Eriti, kui varastamise sügavam põhjus on seotud kas lasteaias või kodus olevate suhetega. Oluline on võtta aega, et luua lapsega hea ja usalduslik suhe, isegi kui varastamine mõnda aega veel jätkub. Olge järjekindel asjade tagastamises ning hoiduge lapsele siltide panemist („varas“). Uurige, kuidas lasteaias õpetajad probleemiga tegelevad ja otsige võimalust koostööks. Rääkige teiste lastevanematega. Kõige olulisem on, et iseenda rahuliku meele säilitamiseks, ei võta te lapse käitumist isiklikult ega hakka end lapsevanemana läbikukkunuks pidama. Erinevaid probleeme tuleb igal lapsevanemal ette ning need käivad laste arengu ning lapsevanemaks olemise õppimise juurde. Andke lapsele tähelepanu siis, kui probleeme pole. Mida rohkem hoolitsete enda rõõmsa tuju eest, seda kergem on teil jääda rahulikuks, kui saate lasteaias jälle mõne kaebuse ja on vaja seda probleemi aidata lastel lahendada.
Võite kirjutada uuesti siia või konsulteerida ka meie nõustajatega individuaalselt. Aktiivse kuulamise kohta võite lugeda siit: http://www.sinamina.ee/ee/noustamine/kkk/

4 lugejat arvavad, et see vastus oli abistav.

Kas see vastus oli abistav?

Kommentaarid:

Aitäh!

Täname Teid tagasiside eest!