Minu 8 aastase tütre käitumine, eriti sõnavara on muutunud võimatuks. Varem oli meil kodus probleeme just minuga suhtlemisel, võõras kohas käitus üldiselt viisakalt. Nüüd külas käies pidin silmad peast häbenema. Näiteks ütleb täiesti võõrastele inimestele: ole vait, käratab mulle kurjalt : anna ja kohe, näitab täiskasvanud inimesele endale näpuga meelekohta ja muid ebasobivaid väljandeid. Käisime küll kaheksei "vestlemas", keelasin ka teiste juuresolekul ja koju tulles rääkisin, et see käitumine tegi mulle väga piinlikkust, mille peale pani kõrvad kinni ja teatas, et tal suva.???
Saan aru, et ühelt poolt on teil probleem, kuna tunnete seltskonnas piinlikkust, kui teie laps teistele täiskasvanutele ebaviisakalt vastab ning teie keelamisele ei allu. Lisaks ei ole ta huvitatud kuulama ja mõistma teie tundeid ja vajadusi (pani kõrvad kinni, kui rääkisite oma piinlikkusest). Kui vaadata olukorda lapse seisukohalt, siis võib kindlalt öelda, et ka tema tunneb end millegi pärast halvasti. Võib öelda, et halvasti käitub laps, kes tunneb end halvasti. Lapsed vajavad abi, et emotsionaalselt areneda ja küpseda. Nad ei ole veel jõudnud nii kaugele, et suudaksid olukordi kõrvalt näha või teadvustada oma tundeid ja vajadusi. Nad tunnevad midagi ebameeldivat enda sees ja lihtsalt elavad selle välja. Laps vajab, et täiskasvanu näeks „halva“ käitumise all olevaid tundeid ja vajadusi.
Kust siis alustada, kui teil mõlemal on probleem (olgugi, et erinev)? Kuna lapse ja täiskasvanu suhetes valitseva õhkkonna eest peaks vastutab ikka täiskasvanu, siis ongi igati mõistlik, et otsite abi ja paremaid lahendusi. Täiskasvanul on kasulik hoolitseda enda eest, et ta jaksaks olla toeks lapsele ja mitte sõltuda emotsionaalselt lapse tujudest. Kui täiskasvanu on rõõmus ja tema vajadused on piisavalt rahuldatud, siis on lihtsam jääda rahulikuks lapse ebaviisaka käitumise korral. Rahulikuna on lihtsam aidata lapsel väljendada oma vajadusi viisakalt ja hoolivalt.
Lapse abistamiseks on kõige esmane vahend aktiivne kuulamine. Kui laps tunneb end halvasti, siis ta vajab, et mõni täiskasvanu oskaks näha tema sisse ja teeks ruumi nendele ebamugavatele tunnetele, mis parasjagu väljapääsu otsivad. Kui täiskasvanu kuulab, märkab ja sõnastab lapsele tagasi selle, mis lapsega toimub, siis areneb lapses tasapisi sõnavara ja teadlikkus enda kohta ning tal tekib rohkem valikuid, mida teha, kui paha tunne jälle tuleb. Kui laps ei saa aru, mis tema sees toimub, siis ei saa ta ka valida oma käitumist. Näiteks kui laps ütleb „ole vait“, siis võib täiskasvanu sõnastada lapse oletatava vajaduse: „sa ei taha, et ma sellest räägin/ …seda küsin“ või „sa ei kuule oma saadet“. Kui laps kogeb, et tema vajadusi märgatakse ja mõistetakse, siis on ta ise ka palju vastutulelikum.
Kui teid häirivad mingid olukorrad lapsega, siis soovitan teil neid olukordi meenutada, vaadata nö kaugemalt ja mõelda, mis eelnes lapse sellisele käitumisele ja mis järgnes. Kuidas käitusid täiskasvanud? Tihti ei ole probleem inimestes, vaid inimeste vahel. Kas teineteise privaatsust ja isiklikku ruumi austatakse? Kuna õhkkonda loob täiskasvanu, siis on hea teadvustada, kas täiskasvanu on piisavalt väljendanud mõistmist lapse suhtes. Eeskuju ja mõistev suhtumine on kõige paremad ravimid ebaviisakuse vastu. Muidugi on oluline täiskasvanul näidata ka oma piire, kuid seejärel on vaja lapsel aidata oma tunnetega toime tulla. Kui laps paneb kõrvad kinni, siis võib jälle sõnastada seda, mis teie arvates temaga toimub: „sa ei taha, et ma sellest praegu räägin“ või „sinu arvates on see ebaõiglane, et ma sinuga pahandasin teiste ees“.
Laste loomulik reaktsioon võimu kasutamisele on trotslik käitumine. Halvimal juhul loobub laps enda eest seismisest ja kaotab osa iseendast, mis tulevikus muudab iseseisva elu elamise keeruliseks. Seega, võite olla õnnelik, et teie laps julgeb teile oma vajadustest siiski märku anda läbi ebaviisaka ja trotsliku käitumise. Selleks, et võimu mitte kasutada probleemide lahendamisel, on oluline kasutada aktiivset kuulamist ja mina-keelt hinnangute ja kriitika asemel. Nende oskustega saate lähemalt tutvuda meie kodulehel KKK alt: http://www.sinamina.ee/ee/noustamine/kkk/ . Põhjalikumalt saate häid suhteid toetavaid oskusi õppida Gordoni perekoolis või lugeda Gordoni raamatust „Tark lapsevanem“.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
