Ma ise veel lastetu, aga elan lapsega mehega. On juhuseid, kus laps lõhub minu asja ära ja isa lihtsalt ei usu, et laps tegi seda, sest laps ütles ju, et ei teinud. Kedagi teist ka polnud, kes võinuks süüdi olla. Asi lõppes jutuga, et kas laps tegi pahateo teadvusetus olekus ehk siis unes(ausalt!) või siis ma ise tegin, kuna tahtsin lapsele paha varju tõmmata.. Hea mees iseenesest, aga lapse suhtes täiesti maniakk. Mida teha sellises olukorras?
Teil on suhe mehega, kellel on laps. Tekkinud on olukord, kus tunnete, et mees usub pigem oma last kui teid, oma elukaaslast. Nagu ütlete: "...hea mees iseenesest, aga lapse suhtes täiesti maniakk." Konfliktid on saanud alguse olukordades, kus laps on lõhkunud teie asju, ise seda aga eitab ning mees on lapse poolt, uskudes, et olete ise pahateo korraldanud, et lapsele halba varju heita.
Kahjuks ei ole te oma kirjas olukorda täpsemalt kirjeldanud, näiteks kas lapsel on ka ema või on teie elukaaslane lesk?; kui vana lapsega on tegu?; kui pikk on te kooselu?; kas olete oma paarisuhtega rahul?; milline on teie ja lapsevaheline läbisaamine? jne.
Küsite, mida võiksite sellises olukorras teha?
Kuna lapsel tegelik vanem on peres isa, siis vastutab kasvatusküsimuste eest tema? Kui teie olete lapse ebakohasest käitumisest häiritud, tuleb teil kahel täiskasvanul see omavahel selgeks rääkida. Mehel on kergem kuulata teid, kui te jutt ei ole lapse suhtes pahatahtlik, süüdistav ja karistusi nõudev - ühelgi vanemal ei ole kerge kuulda, et tema laps on käitunud vastuvõetamatult ja eks inimlik reaktsioon võibki antud juhul olla eitamine ja vastuväited.
Kui räägite oma murest, rääkige enda nimel, ehk mina-keeles. Alustage olukorra/käitumise hinnanguvabast kirjeldusest (mida nägite või kuulsite); siis nimetage, millist kahju/mõju see teile kaasa tõi ning kolmandaks rääkige, mida te seetõttu tunnete.
Kui teie eesmärgiks on pikaajaline suhe oma elukaaslasega, siis tasuks investeerida nii heasse läbisaamisse tema, kui tema lapsega. Erinevad suhtlemisoskused,- nagu kuulamisoskus (kui teisel on mure, saan teda kuulates toetada ja aidata); kehtestamisoskus (seisan oma vajaduste eest) ja probleemilahendusoskus (korduvate probleemide lahendamiseks) tuleksid sellel teekonnal teile kasuks.
Kahjuks ei ole te oma kirjas olukorda täpsemalt kirjeldanud, näiteks kas lapsel on ka ema või on teie elukaaslane lesk?; kui vana lapsega on tegu?; kui pikk on te kooselu?; kas olete oma paarisuhtega rahul?; milline on teie ja lapsevaheline läbisaamine? jne.
Küsite, mida võiksite sellises olukorras teha?
Kuna lapsel tegelik vanem on peres isa, siis vastutab kasvatusküsimuste eest tema?
vastus: ema on olemas, laps elab suure osa ajast temaga. isaga 1-4 päeva nädalas (olenevalt isa-ema kokkuleppest, töögraafikust jne).
laps on 11. kooselu 6 aastat. paarisuhe ilma apsemuredeta 5+, lapsega seonduvate või otseselt lapse põhjustatud probleemide tõttu pdevalt lahkuminek jutuks siiski.
minu ja lapse läbisaamine on keskmine - ma veedan temaga vajaliku aja, aga ekstra ma ei panusta, kuna seoses probleemidega ma lihtsalt ei soovi.
Teie poolt saadetud küsimusele, kas saadetud täpsustused aitaksid veel siinkirjutajal teile nõu anda - tahan teid tänada aususe eest.
Väga olulise informatsioonina tõite esile, et hindate oma paarisuhte kvaliteeti hindega 5+ ... mööndusega, et: "...lapsega seonduvate või otseselt lapse põhjustatud probleemide tõttu /on/ pidevalt lahkuminek jutuks siiski."
Seega, kui mehe laps tema esimesest suhtest elab koos teiega iga nädal isegi kuni neljal päeval (seega puutute kokku väga tihti ja juba kuus aastat), ning teie tunded on lapse suhtes kriitilised, võib teie hoiak käivitada lapse ebakohase käitumise.
Pole isegi oluline, mis taolise käitumise on vallandanud (põhjuseid võib olla palju, juba nimetatud teie oma eelhoiak, lapse armukadedus jne.) - oluline on see, et teie olete täiskasvanud inimene ja seega vastutate suhete kvaliteedi eest lapsega teie.
Tõdemus, et peres on lahkuminek (lapse pärast) pidevalt jutuks - viitab, et probleemid on väga tõsised/sügavad ja nendega tuleks viivitamatult tegeleda.
Julgen teile ka teist korda soovitada: kui teie eesmärgiks on pikaajaline suhe oma elukaaslasega, siis tasuks investeerida nii heasse läbisaamisse tema, kui tema lapsega. Erinevad suhtlemisoskused,- nagu kuulamisoskus (kui teisel on mure, saan teda kuulates toetada ja aidata); kehtestamisoskus (seisan oma vajaduste eest) ja probleemilahendusoskus (korduvate probleemide lahendamiseks) tuleksid sellel teekonnal teile kasuks.
Suhtlemisoskused on õpitavad, vaadake täpsema info saamiseks: http://www.sinamina.ee/ee/koolitused/registreeri-koolitusele/ , koolituste nimekiri täieneb jooksvalt.
Vajadusel võiksite pöörduda konsultatsioonile paari- või pereterapeudi poole, et lahendada tekkinud olukorda neutraalse spetsialisti abiga. Infot saate:http://pereteraapiainfo.blogspot.com
