tere, olen hädas oma kahe pojaga. Üks on 4,5 aastane ja teine 2ne. vanem poiss on hakanud nii hullult iseloomu näitama ja ma ei oska sellega kuidagi toime tulla. ma ei pea õigeks tutistamist, laksu andmist ega ka laste peale karjumist, kuid kogu aeg rääkida 100 korda ühte asja ka ei jaksa. Kõige hullem on lõunaunedega. Siis hakkab üks lollitamine peale. Ühes toas neid magama panna on täitsa võimatu, ainult mängivad, ehitavad onni jne. Eraldi tubades pole asi parem. Keerlevad ja pöörlevad voodis, laulavad, pidevalt on pissihäda ja siis kakahäda ja siis vaja juua jne. magamata ka ei saa neid pikalt pidada. esiteks vajan ma ise puhkust, mul ju ka majapidamine ja muud isiklikud toimingud ja kui nad ei maga, on nad õhtu poole pöörased.
väga väsitav on neid kogu aeg voodisse teki alla tagasi panna. ja teha seda mitu tundi järjest ja tulemust ju sel tegevusel ka ei ole. tulemus on see, et raiskan oma päevast 2-3 tundi nende voodisse panekule. Lõpuks pole nemad maganud ja mina olen viimase vindini keeratud.
isegi praegu ei suuda ma normaalse sisu ja formuleeringuga kirja kirjutada, sest pean neid voodisse toppima.
Kindlasti on mitmetunnine laste magamapanek närvesööv. Pole ju imestada, et puhkuse asemel olete lõpuks kurnatud ja ka nõutu. Ilma päevase uneta ei ole ka hea, eriti nooremale. Tean, et suuremate rühmades lasteaias on sageli nii, et osad lapsed jäävad kergesti magama, teised aga mitte ja kipuvad ka teisi häirima. Siis aitab reegel, et kui und ei tule, siis oled ikka vaikselt oma voodis. Ja nii võib juhtuda, et ka lihtsalt pikutamine on ka puhkus ja vahel tuleb ka tõrkujal uni.
Ei ole võimalik anda kindlalt toimivat juhtnööri, mis paneks lapsed kiiresti magama. Võib ju olla, et mõned nipid töötavad ühe jaoks, kuid ei toimi teisele. Veel võib olla see väga erinev, miks üks laps ei taha magada. Hea on kindlasti see, et olete saanud ilma karistamata ja kurjustamiseta - see ju tekitab ka lapses pingeid ja hirme ning kindlasti ei aita uninuda. Lapsed ei hakka tegema midagi meelsasti, kui sellega kaasneb pahandus ja negatiivsed seosed. Ka une tulekuks on tähtis, et see aeg oleks seotud rahulikkusega ja hea enesetundega. Niisiis, kindlasti tuleks hoida ära kõikvõimalikud negatiivsed seosed, ähvardamised, riidlemised, ärritused jne. Küll aga on tähtis, et mõjuksite veenvalt, kindlameelselt, konkreetsel ja seejuures rahulikult ja sõbralikult.
Et vältida lõputut tringel-trangelit – tahan juua, pissile jne. , siis see tuleb jah enne kõik ära teha ja öelda, et nüüd on kõik. Sageli on ju nii, et lapsele meeldib, et keegi tuleb ja tegeleb temaga ja need võtted enamasti toimivad. Kui on midagi, mis mõjub hästi õhtul kergema vaevaga magamajäämiseks, siis kasutage ka seda. Näiteks võivad olla olulised kindlad rituaalid, mis aitavad lapsel häältestuda uneajale. Näiteks võib olla kogu protsessis oma koht igal tegevusel, nt pesemine, magamisriided, alati sama voodi, vähe valgust, segavate asjade ärapanek, et poleks ahvatlusi, (küll aga võib olla väga oluline mõni kaisuloom, karu või nuku, miks ka mitte auto, magamapanek) unejutt, kallid-musid ja siis kindlalt öelda „head und“ ja kõik. Mõnele lapsele aitab see, et uks on lahti või emme on mõnda aega samas toas. Jälgige, et tekiks kindel seos, et voodi on magamiseks, üks ja kindel tuttav koht. Paljudel juhtudel segab uinumist ka see, et voodi on ka mängupaik ja kindlat seost magamisega pole välja kujunenud.
Seega jälgige kõike seda, mis on aidanud lastel olla rahulikult oma voodis ja und oodata ja mis on olnud nn segajad. Kui midagi nüüd leidsite, et teeksite teisiti, siis öelge ka lastele seda. Nt tahan, et ka teil oleks kergem magama jääda. Nüüd on nii, et kui und ei tule, olete siiski pikali ei mängi jne. Kui 100 korda mõne asja rääkimine ei aita, siis see on ilmselt ka lastele ära kulunud. Öelda üks kord ja kindlalt, et ka poisid tunnetaksid, et teie poolt öeldu on tõsiselt võetav.
