Mul on 4.a tütar ning kohe-kohe sündimas ka teine laps. Olen hakanud muretsema, et kuidas ma kahe lapsega hakkama saan.
Peamine põhjus on selles, et ma ei suuda olla kannatlik ning säilitada rahu 4.aastase tütrega. Ta viriseb ja haliseb iga asja peale, kui midagi uut ette satub (millega tal parasjagu ei ole tuju tegeleda), siis ütleb kohe, et ei saa ja ei oska ning kui miski ei meeldi, hakkab nutma ning jorisema. Viimasel ajal ei suuda ma ennast rahulikuna hoida ning kui hakkan temaga pahandama, hakkab ta nutma ning ütleb, et ära ole minu peale pahane. Just see jorisemine ajab mind hulluks. Olen seda tütrele ka ausalt öelnud. Tunnen, et ma ise olen ebastabiilne ja mitte püsiv ning käitun sarnastes olukordades erinevalt - mõnikord suudan rahulikuks jääda aga mõnikord mitte ning kuna laps saab erinevaid signaale on ka tema segaduses. Kuidas ennast rahulikuna hoida ning jorisemise peale mitte ärrituda? Hakkasin lugema ka raamatut "Tark lapsevanem" ning püüdsin last kuulata. See tekitas olukorra, et tütar hakkas veelgi rohkem jorisema ning ärritub minu püüde peale temast aru saada (ning võimalikke jorisemise põhjuseid pakkuda).
Kuna teine laps on kohe sündimas, siis kardan, et olukord läheb kodus veelgi pingelisemaks. Palun nõu.
Lugedes teie kirja jääb tunne, et põhiliselt on probleem teil mitte lapsel. Teie enda närvilisuse põhjus võibolla seotud rasedusega. Lapseootel ema hormonaalne tasakaal muutub, mille tulemusena muutuvad osad naised rahulikumaks ja teised närvilisemaks. Seega on täiesti võimalik, et peale lapse sündi teie emotsionaalne seisund muutub. Iga lapse sünd on emale erinev ja toob kaasa muutusi ema organismis.
Rahulikkuse võti on puhkamine. Rahulik saab olla siis, kui on piisavalt aega puhata. Lapseootel naine vajab puhkust kindlasti rohkem, kui tavaliselt.
Teiseks on teie laps jõudnud mina-kriisi vanusesse, kus tujutsemine käib asja juurde. Kui lapse tujutsemisega ei suuda rahulikuks jääda on kõige parem aegmaha tehnika. Lühidalt tähendab see seda, et lahkute olukorrast juba ennem tüli. Kõige lihtsam viis on minna teise tuppa, kui võimalik siis aeda. Lapsele tuleks öelda, et olete teises toas ja olete temaga taas valmis suhtlema kui jorisemine on lõppenud.
Teine väga tähtis asi on enda "tassi täitmine". Lühidalt tähendab see seda, kui ema on rahulikum on ka laps rahulikum. Selleks peaks iga päev leidma natukene aega iseenda jaoks. Hea oleks tegeleda mõne oma lemmik tegevusega, füüsiliselt liikuda, lugeda raamatut. Sellel ajal on hea, kui lapsega tegeleb nt. isa või vanaema. Need on kõik soovitused, mille seast peaksite leidma just endale sobiliku.
Kuna teie laps on juba 4. aastane võiks mõelda ka lasteaia peale, nii saaks suurem laps oma vanustega mängida ja teie beebiga kodus rahulikult toimetada. 4. aastase lapse arengu jaoks on väga oluline oma vanustega mängimine.
Kokkuvõttes kinkige endale päevas toredaid hetki, mis aitavad enda "tassi täita ja võimalusel leidke endale mõni hea abiline, kes saab vahel lapse järgi vaadata.
Aktiivse kuulamise õnnestumisel on väga suur osa vanema enda enesetundel. Kui vanemal on endal probleeme, ei õnnestu ka aktiivne kuulamine. Eelkõige on aktiivne kuulamine mõeldud lapse aitamiseks, kui laps ei tunne ennast emotsionaalselt hästi. Kui vanem ei tunne ennast emotsionaalselt hästi tuleb kasutada kehtestavat mina- sõnumit. "Targa lapsevanema" raamatust leiate käitumisakna joonise, kus on ilusti väljatoodud kellel on probleem ja mis meetodid tuleks kasutada.
