Praegu on poiss 3 a ja 2 k ja riietumine käib kogu aeg nii, et mina otsin riided valmis ja palun tal end riidesse panna ja tema palub kogu aeg, et emme aitaks riidesse panna. Kui proovin rääkida, et katsu ise ja hakkan aitama, siis hakkab ta tihti veiderdama. Või siis paneb ta minu meelest meelga asjad kuidagi valesti selga ja siis hakkab hädaldama. Minu seletamine ja näitamine kuidas midagi selga panna - pole andnud tulemusi. Peres on ka 1,4 aasatna poiss, keda riietan mina.
Ma saan aru, et vanem poiss tahab, et ma riietaksin teda samamoodi nagu nooremat venda. Enamasti ma panengi ta peamiselt ise riidesse, sest ei jõua kuulata seda hädaldamist.
Kui laps käis sügisel 3 nädalat lasteaias siis seal pusis küll ise kergemad riided selga. Nüüd sügisest läheb ta uuesti lasteaeda. Kardan, et teistega võrreldes on ta seal väga kehva riidessepanija ja see mõjutab tema kohanemist ja hakkamasaamist rühmas. Tahan, et ta harjutaks riidessepanemist kodus rahulikult. Aga kuidas?
Ütlesite, et kui laps käis eelmisel sügisel lasteaias, siis pusis ta seal kergemaid riideesemeid endale selga. Miks siis kardate, et ta tuleval sügisel ei peaks hakkama saama? Väga tihti on nii, et kodus on laps tunduvalt abitum ning tahab vanema tähelepanu saada. Lasteaed aga muudab lapse iseseisvamaks ja ta võib sealt saada hoopiski rõõmsa kogemuse. Kui teie ema süda ei anna rahu, siis rääkige lasteaiaõpetajatele ka, mis mure teil on ja paluge, et nad last juhendaks ise riidesse panema. Kui laps seepeale ka kodus hakkab iseseisvalt riietuma või vähemalt püüab seda teha, siis kindlasti tunnustage teda mina-sõnumiga. Näiteks: "Ma olen su üle nii uhke, et sa ise riidesse paned. Mul on nüüd palju lihtsam sinuga õue minna ja ma olen rõõmus".
Muidugi oleks teil tunduvalt kergem, kui laps ennast juba nüüd ise riidesse paneks. Kahe lapsega õue minek ja mõlemi riidesse saamine on ju tegelikult ka veidi soojemal aastaajal paras ettevõtmine. Seetõttu võite ju ka kodus proovida iseseisvat riietumist. Näiteks korraldage võistlus, kumb saab kiiremini riidesse. Ergutage last ja julgustage tegutsema. Võite appi võtta ka mõne mängulooma või nuku, kellele ta saab riideid selga panna ja ära võtta. Alati, kui ta natukenegi proovib ise riietuda, tunnustage teda ja ergutage tagant. Pahandamine ei aita, siis juhtub pigem vastupidine ja laps muutub abitumaks. Igal juhul varuge enne välja minekut ja tuppa tulles aega, et laps saaks ise riideid selga ja seljast ära võtta ning te ei pea teda tagant kiirustama.
Kui teie koduesikus veel ei ole lapse oma nagi, mis oleks madalal või siis oma riiulit, kuhu käivad näiteks tema kindad,mütsid ja sallid, võiksite selle teha. Iseseisvumisele on kasuks, kui laps ise oma asjadeni ulatub. Samuti võiks esikus olla tore tool, kus istuda ja jalanõusid jalga panna ning peegel, kust ta saab ennast vaadata. Võite lapsega ka arutada, kuidas ta tahab, et tema asjad oleksid või mis värvi ta endale nagi tahab. Nii on ta ka rohkem asjasse pühendatud.
