Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Foorum :: Kiitmine ja karistamine :: 5a.poiss ei kuula sõna

Regiina
Külaline
Postitatud 09.01.2011 kell 20:16
Tere,
Ei tea kas olen lapsekasvatamisel abikaasaga kuskil vea teinud, sõnadest enam ei aita,kas tõesti pean last kasvatama vitsaga.Peres kasvab 5a poiss,tal on armastavad vanemad,aga miskipärast ei austa ta oma vanemaid,eriti isa..See on kestnud juba 2aastat,laps lööb isa isegi jalaga,keela ja räägi nii palju kui tahad mitte midagi ei aita.Sõnad mida 5a poiss ütleb on lihtsalt kohutav raisk ma ütlen sulle,sitt oled jne.Oleme püüdnud rääkida ja arutada et miks sa nii käitud,otsida põhjust.Ja seletanud päevast päeva et lüüa ei tohi,see teeb haiget.Tõsi aga korra sai peppu laksu ja peale seda oli kaks päeva hea poja,see üks laks oli ka esimene ja viimane kord.Isa on väiksest peale järeleanmdisi teinud ja laps on saanud oma tahtmise,kas viga võib olla selles?MIDA MA TEGEMA PEAN?

Regiina
Marge Vainre
Pereterapeut, Gordoni perekooli koolitaja
Postitatud 10.01.2011 kell 13:21

Olete püüdnud küll sõnadega küll laksuga, kuid poiss näitab välja siiski lugupidamatust ja käitub sobimatult. See teeb teid üsna nõutuks. Paljude vanemate kogemus ongi see, et lapsed ei oska seletada, miks nad löövad või inetuid sõnu kasutavad. Samuti on tuttav see, et püüdes kord hea kord halvaga, on mõju vaid ajutine või on oodatust vastupidine.
Mis puutub küsimusele näit. „miks sa nii teed?“ jms. vastamisse, siis on enamasti ka suurtel inimestel sellele raske vastata või kui nad vastavadki, siis pigem teisi süüdistavalt või ründavalt, mis sageli ei aita kaasa olukorra lahendamisele. Mul on hea meel, et soovite proovide midagi muud ja parim viis on leida kõigepealt tee selleni, mida poiss tunneb, mis tema sees tegelikult toimub. Löömine ja koledate sõnade kasutaja, nii suur kui väike inimene, tunneb ennast halvasti, ta on millestki väga häiritud, ta tunneb end emotsionaalselt ebaturvaliselt ja väljendab seeläbi on seisundit, kuid kahjuks teistele ebasobival viisil. Seepeale hakkame me tavaliselt tegelema selle ebasobiva viisiga ja jätame tegelemata selle halva enesetundega, nende emotsiooniga, mis nii käituma ajendavad. Seetõttu on laps segaduses, sest tema tundeid ja raskusi pole mõistetud. Ja see ongi sageli sügavamale ulatuv teema ja tee sinna leidmiseks võib võtta aega. Kui ühel päeval proovite midagi muud, siis ei lahene kohe kõik probleemid.
Seega, lapse käitumise muutmiseks on oleks vaja eelkõige mõista, et lapse enesetunne on häiritud ja see on tema viis sellega toime tulla, kui ta lööb või sõimab. Mis võiks olla teie poja mureks, mis on tema enesetunnet riivanud? Seda ei pruugi olla lihtne välja selgitada. Parim viis on julgustada teda sellest rääkima ning seejuures teda ära kuulata (vt Th, Gordoni „Tark lapsevanem“ – aktiivne kuulamine). Me saame aktsepteerida lapse tundeid ja anda teada, et mõistame teda. See omakorda ei tähenda, et lubame tal käituda sobimatult. Lapsevanemad saavadki aidata lapsele end hästi tunda, olla mõistetud, armastatud ja seada piire lubamatule käitumisele.
Mis konkreetselt teie pojale raskusi valmistab, seda pole mõtet oletama hakata. Esmatähtis on, et ta tunnetaks, temast endast hoolitkase, koheldakse lugupidavalt, ei kasutata teda alandavaid võtteid (sh löömine, halvustused jm hinnangud tema enda kohta). Lapse käitumise mõjutajaks oleme me ise, meie eeskuju ja väärtused on need, mis toimivad. Kõik võtted ja suhtumised on mõjutajad.
Mis puutub lubamatu käitumise muutmisse veel, siis kahtlemata on vaja lapsele selgelt teada anda, mis on sobimatu. Lapsed vajavad selgust ja piire. Sama oluline on aga ka viisis, kuidas piire seada (vt. sama raamat kehtestamine, mina-sõnumid). Näiteks lapse füüsiline karistamine ajab lapse veelgi enam segadusse, sest talle on ju öeldud, et see on halb ja nii ei tohi. Lapsevanema autoriteet langeb, kui ta seda ise teeb. Samas on väga sobiv öelda, et mul on valus ja ma ei taha, et mind lööd ja ma ei taha kuulda koledaid sõnu. Edasi on väga oluline keskenduda sellele, mis paneb last sobimatult käitumina. Jätkates näiteks aktiivse kuulamisega: ma saan aru, et sa oled minu peale pahane, pettunud vms.
Kõige lõpuks aga soovin veel lisada, et lapse heale enesetundele paneb aluse tema tunnustamine, julgustamine, nende käitumiste märkamine, mis on hästi ning vastastikuste positiivsete emotsioonide jagamine.
Seega väljendage jätkuvalt piisavalt hoolimist ja armastust oma pojale.
Kas see vastus oli abistav?

Kommentaarid:

Aitäh!

Täname Teid tagasiside eest!