13a laps varastab .Ja siis raiskab selle raha tühja -tähja peale(krõpsud ,hamburegrid ühe sõnaga räpstoidu ja magusa peale)Olen sellest temaga rääkind ,küll rahulikult ja kärkinud ta peale siis on vabandust palinud ja olme koos nutnud.Kuid ikkagi ta teeb seda jälle.(on vahele jäänd ,et vanemate rahakotist on raha kadunud)
Lapsed varastavad harva selle tõttu, et kõht on tühi või et tahaks just seda ahvatlevat asja poeriiulil, aga vanemad ei osta. Juhtub, et varastamine on teismelistekamba julgustükk, enda proovilepanek, ka teiste tunnustuse saamiseks vajalik. Kõige tihemini on varastamise taga siiski mingi sõnum, aga selle sõnumi sisu ei pruugi laps ise teadagi - ammugi siis vanem, kes lapse varastamisest teada saades on reeglina šokis. Aga seda varjatud sõnumit tuleks püüda uurida, sest kui selle lahti muugite, saate paremini aru sellest, mis poja elus tegelikult puudu on. Ja kui juba teate, siis ehk saab ka midagi teha selleks, et seda tühja kohta täita.
Lapsed ei tee midagi niisama, ikka on tegude ja käitumise taga vajadused. Varastamise taga oleva sõnumi lahtimuukimiseks kirjutan siia mõned mõtlemisküsimused. Millised poja vajadused võivad teie arvates katmata olla? Meil vanematena on alatasa liialt vähe aega oma laste jaoks. Kuid lapsed vajavad hädasti meie aega, vajavad hädasti emotsionaalset kontakti isa ja emaga. Kui palju aega on teil oma poja jaoks? Aga poja isal? Kas teate, millest poeg mõtleb, mille üle juurdleb, mis on talle tähtis? Kas pojal on sõpruskond? Kuidas tal koolis läheb? Kuidas ta tüdrukutega läbi saab? Kas poja isa saab aru, kui tähtis on tema ligidalolek pojale just nüüd, puberteedieas?
Kirjutate, et olete pojaga rääkinud, küll rahulikult, küll kärkides, aga tulemust ei ole, ta teeb seda ikka ja jälle. Kas olete ka poega kuulanud? Ma mõtlen tõelist kuulamist, mil teie oma mõtted, moraalilugemise-isu, nõuanded jms tagaplaanile jätate ja lihtsalt kuulate, mis pojal öelda on ja andes oma kohalolekuga poja kõrval hästi selge ühemõttelise sõnumi: ma püüan sind mõista.
Kui sellised jutuajamised traditsiooniliseks muuta, muutuvad suhted tasapisi usalduslikumaks ja avatumaks. Rääkige pojale, mismoodi te ise ennast tunnete, mida mõtlete, mida soovite. Nii on võimalik koos arutleda ka selle üle, mida teha. Uurige, milliseid lahendusi poeg pakub selles olukorras. Pakkuge ka omi. Uurige olukorda. Kui te käiksite koos perega kord nädalas "mäkis", kas ta siis varastaks midagi muud? Kui taskurahale lisada kommiraha - mis juhtub siis? Mida poeg vastab, kui küsite: mis peaks meie (sinu) elus olema teistmoodi, et varastamist enam ei juhtuks?
On väga oluline, et olukorrale konkreetseid lahendusi otsides läheksid käiku ka poja lahendused või et te kombineeriksite neid koos. Kui asute keelama-käskima ja sanktsioone rakendama, on vähe lootust olukorda muuta, sest vastutus jääb teile. Hea oleks, kui teete koos kokkuleppeid ja räägite ühtlasi läbi ka selle, mis juhtub siis, kui kokkulepitust kinni ei peeta. Ilmne on see, et muutuse saavutamiseks on vaja kogu pere pingutust.
