Tere , minu 2,5 aastane laps on väga agressiive.
Ta peab mind enda omaks, mees ei tohi mind puutuda ja vahest laps on lausa õnnelik, kui me mehega tülitseme lapse käitumise pärast. Ma olen kindlasti ise ka süüdi, kuna kaitsen last pidevalt.
Aga tean, et on aeg ennast muuta. Asi on selles, et mees pooldab füüsilist karistamis ja karjumist , Mina aga olen selle vastu.
Laps magab enamasti meie juures, sest ma ei suuda tema karjumist taluda vahest jääb ta lausa 3 tundi magama.
Ta on hakanud ka bussis võõraid inimesi jalaga togima jne. Kui teda keelata siis hakkab ta veel hullemini jonnima.
Ma olen hakanud teda ka nurka seisma panema ,vahest olen ka andnud pepulaksu, kui olen tõeliselt endast väljas. Mehega on ka suhted väga halvad ja peamiselt tekivadki tülid lapse kasvatamise suhtes. Mida peaks ette võtma, et mitte tema lapsepõlve rikkuda ?
Tundub, et Teie mure on suurem ja laiem, kui meilis kirjeldatu. Sellises vanuses laste agressiivne käitumine ja domineerimise soov, peegeldavad enamasti probleeme perekonnas tervikuna.
2,5 aastase lapse tunde sõnavara ja keeleline areng on veel välja kujunemata, mille tulemusena annavad lapsed oma murest ja rahulolematusest märku käitumisega.
Kindlasti peaks arusaamatused mehega rääkima selgeks omavahel, ilma lapse juures olekuta. Sellises eas laste jaoks on väga oluline turvatunne. Turvalisust saavad lapsele pakkuda vanemad. Seega on terve ja hästi toimiv paarisuhe lapse jaoks väga oluline.
Kuna Teie probleem on sügavam ja vajab rohkem süvenemist, soovitan Teil pöörduda psühholoogi juurde.
