Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Foorum :: Kiitmine ja karistamine :: 6 aastane tüdruk järsku agressiivne

Kati
Külaline
Postitatud 04.12.2009 kell 16:39
Siiani on olnud suhteliselt normaale tüdruk, vähemalt nii olen arvand, küll veidi emotsionaalne kuid siiski kuulas sõna ja ei olnud probleeme et oleks kedagi löönud või tüli norinud. nüüd aga lasteaias probleem probleemi järgi, küll röögib, siis lööb,lükkab ja sõna üldse ei kuula.
alguses panin selle lasteaia vahetuse arvele, kuuna kolisime ja uus keskkond, kuid siiani on ta ka keskkonna vahetusega väga edukalt hakkama saanud. Kuid nüüd juba piisavalt kaua aega möödas ja lastest niikuinii osad olid juba eelnevalt tuttavad. ja ma ei oska enam mitte midagi teha, kodus käitub ka vahest samuti kuid siis suudame rääkides ja ka vahest karistades asjad korda saada. lasteaias aga on olukord täiesti võimatu. kui miski pole tema tahtmist mööda viskab põrandale pikali ja lihtsalt röögib, või kui keegi teda häirib siis lihtsalt läheb ja lööb. või lükkab. kasvatajad ka nõutud. samas on ta juuba nii vana et peaks jjuba aru saama et nii ei tohi, ise teab ka et ei tohi aga ikka teeb. kuidas peaks asjale lähenema et asjad jälle normaalsed oleksid ja ei teised lapsed ei peaks kartma sest temast on saanud lasteaias suuremat sorti terroriseerija ja kõike seda 3 kuuga. olukorrad on täiesti erinevad, ma lihtsalt enam ei oska mitte midagi ette võtta. vahel tekib tunne et tõesti tuleb võtta kasutusele eriti karmid meetmed, kuid ma siiski loodan sellest kuidagi rahumeelsemalt üle saada.
Marge Vainre
Pereterapeut, Gordoni perekooli koolitaja
Postitatud 07.12.2009 kell 15:56

Olete püüdnud seni rääkimisega ja vahel ka karistamisega tütart korrale kutsuda, kuid seni pole murest jagu saanud. Täiesti võimalik, et kohanemine uue elukoha ja lasteaiaga on osutunud siiski raskeks ja kes teab, millest ta puudust tunneb või kelle või millega siiski keeruline leppida on.
Kuid kõik see ei tähenda, et ei saaks kuidagi aidata tüdrukut sellisest käitumisest üle saada.
Enamasti on agressiivsed ilmingud halva enesetunde, ebakindluse, hirmu või ärevuse väljendajad. Põhiküsimus ongi selles, kuidas pakkuda tütrele võimlusi end rahulikuna, pingevabalt tunda. Isegi, kui õnnestuks teda karistuse ähvardusel sundida mitte lööma ja pikali viskama, jääks probleem, mis selle esile kutsub ju alles. Seega, me ei saaks ära keelata tema pingeid ja emotsioone, mis ajendavad teda soovimatult käituma.
Edasi oleks oluline mõelda, kuidas ta tohiks väljendada oma pettumust, trotsi, krubust, kui ta ei saa seda mida tahab.
Loomulikult tuleb anda teada, et löömine, teiste tõukamine ei ole lubatud, kuid kasu poleks seejuures omakorda tema enda suhtes agressiivseid võtteid kasutades. See lisab vaid tema silmis õigustust selliseid võtteid ka ise kasutada (ea- ja jõukohasel viisil).
Mida siis teha? Andke sõnaliselt teada oma rahulolematusest, pahameelest, nördimusest, kui ta käitub sobimatult (mina-keeles). Seejuures aidake temal endal väljendada samuti verbaalselt, millega ta rahul ei ole, mida tunneb ja vajab (aktiivne kuulamine, tunnete peegeldamine). Kõik see, mida ta väidab, et ta tahab ei pea ta ju saama (kiiresti, sellises koguses, viisil jne.). Andke vajadusel rahulikult oma selgitusi ja püüdke jõuda sobivate kokkulepeteni. Vahel on nii, et lapsed ei taha ju mitte niivõrd konkreetseid asju, kuivõrd osalemist tegevustest, lähedal olemist, end väärtuslikuks pidamist, hoolimist, mõistmist (nt et ta on õnnetu kui ilma jääb millestki). Ja mõistmist ja emotsionaalset toetust pole ju põhjust keelata. Lisaks on oluline, et tüdrukul oleks piisavalt palju toredaid koosolemisi, tunnustust ja seeläbi positiivseid emotsioone.
Samuti arutlege lasteaias, mida ja kuidas võiksite ühiselt kokku leppida, et tütar end hästi ja turvaliselt tunneks ega peaks sellisel viisil enda ja oma vajaduste eest võitlema. Vaevalt, et probleemi lahendaks veel rohkem karistust, küll aga toob muutuse see, mis leiab positiivset märkamist ja kinnitust (koos mängimine, oma järjekorra ootamine, viisakalt pöördumine, kellegi aitamine jne.jne.). Vahel vajavad lapsed ka abi, et keegi aitaks selliseid positiivseid olukordi kujundada, kaasa aidata, et laps saaks end teisest küljest näidata.
Kindlasti on Teil veel endalgi häid mõtted, kuidas tütrele oma käitumisest eduelamusi pakkuda: Palju rõõmsaid ühiseid koosolemisi.
Kas see vastus oli abistav?

Kommentaarid:

Aitäh!

Täname Teid tagasiside eest!