Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Foorum :: Kiitmine ja karistamine :: aastase lapse kiitmine-"karistamine"

emme-riine
Külaline
Postitatud 03.10.2005 kell 14:49
Ma ei poolda laste karistamist - ei füüsilist ega vaimset. Tahaksin, et laps ise saaks aru, miks tema käitumine on vastuvõetamatu ning selleni proovin jõuda küsimuste ja dialoogiga.
Pisikese lapse kiitmine on ka mulle arusaadav, aga kuidas oleks kõige lihtsam aastasele ja nooremale selgeks teha, et tema tegevus ei ole heaks kiidetud. Näiteks pliidi näppimine (võib põletada saada), kaminapuude tassimine, nendega mängimine (võib saada pindusid, tuba prahti täis, kukub varba peale) jms. Olen ka tähele pannud, et pisikesed armastavad sõrmi teistele (lastele, täiskasvanutele, loomadele) silmadesse torgata. On näha, et see pole pahatahtlik, silmad liiguvad ja läigivad - eks nad uudishimust tahavad puudutada, aga samas on see ohtlik silmadele.
Kuidas saada lahti lapse hammustamise, näpistamise või küünistamise kombest?
Nii palju küsimusi - õnneks ei käi kõik küll mu enda lapse kohta, mõned on tuttavate emmede mured. Saan neid ehk aidata sel teel.
Keeks
Külaline
Postitatud 03.10.2005 kell 15:12
Ohtlike asjadega on küll nii, et siis tõmban lapse eemale või võtan tal näpust/käest kinni ja siis räägin. Kaugelt hüüdmine või keelamine meie peres 95% ajast ei tööta. Küll aga võtan ta sülle ja räägin talle. 1-aastane saab väga hästi jutust aru juba.
Mõttemeister
Külaline
Postitatud 05.10.2005 kell 10:18
Uudishimu on ju sellises vanuses hästi loomulik. Kõike tahaks katsuda ja kätte võtta, teha ka neid asju mida emme teeb. Hästi palju saab ka vanemana ise keskkonda nii seda, et lapsel oleks ohutu. Triikraud panna ära, puud ukse taha jne. Samas küsi ka endalt, kas miks mingi käitumine ei ole sinu jaoks vastuvõetav: nt kui laps tahab vääga puudega aidata, kas siis peaksin selle ära keelama või see ei nõua minult eriti pingutust, et hiljem harjaga ära pühkida. Sageli esimese asjana kohe keelame last aga kas alati seda peab. Ma üldse ei poolde vabakasvatust. Lihtsalt mõelda sellele kuidas me suhtleme oma lapsega. Piire seada on võimalik ka teisiti, arvestades seda, et ka laps saaks olla ja mängida.
Postitatud 07.10.2005 kell 09:22
Nõustun Keeksi ja mõttemeistri mõtetega. Tõesti sellises vanuses laps käitub suuresti uudishimu ajel. Ta avastab maailma ja õpib läbi oma kogemuse. Puuhalg on kare ja sealt võib pinnu saada, pliidist õhkub kuuma jne. Vanemana me enamasti püüame ennetada lapse meile ebasoovitava tegevuse katseid, ütleme ai-ai ja vibutame näppu. Tahame ju oma väiksekesele parimat, et ta ei teeks endale haiget, et ta ei tassiks puid mööda tuba laiali, et pärast terve elamine sodi täis ei oleks jne-jne.
Sageli keelame last automaatselt - kasutame väga palju n-ö "EI-AI-keelt". Kõige esimesena soovitan küsida iseendalt, kas lapse antud käitumine on minu jaoks ok ja kui ei, siis miks... kas ma võiksin tema käitumist aktsepteerida (kas mul on aega pärast, et nt lapse järgi puusodi ära koristada, kas me võiksime koos uurida, mis seal kastis sees on jne jne).
Seda võime teha loomulikult olukorras, kus lapse käitumine ei ole ohtlik temale endale ega ka teistele.

Kuidas ohtlike olukordi ennetada, üks võimalus on kohandada keskkonda. Paneme pliidile ja kappidele lastelukud, tõstame kergesti purunevad asjad ja ohtlikud asjad lapse käeulatusest eemale. Kõike loomulikult ei saa ära panna, kuid saame väga palju ise selle eest hoolitseda, et lapsel oleks turvaline.

Mida teha aga siis, kui laps teeb ikkagi midagi sellist, mis ei ole aktsepteeritav. Hammustab, torkab näpuga silma, jookseb kuuma pliidi suunas. Sellisel juhul nagu ka Keeks ütles on väikese lapse puhul kõige parem anda nii häälega märku kui ka kehaga. Võtta lapsel käest kinni (mitte tugevalt, vaid kindlalt!) ja rääkida temaga mina-sõnumiga. "Kui sa niimoodi ringi jooksed, siis emme kardab väga, et sa saad haiget. Pliit on kuum." Hea on ka näiteks kükitada lapse juurde, võtta laps sülle. Sellisel juhul saate lapsega parema kontakti. Jah väikse lapsega on sageli nii, et ta võib seda tegevust uuesti proovida, siis tuleks mina-sõnumit korrata. Ärge unustage sealjuures ka last kuulata.
Kas see vastus oli abistav?

Kommentaarid:

Aitäh!

Täname Teid tagasiside eest!