tere....
mul kakls last 2,5 a ja 10 kuune.esimene on tütar ja ta meeleheitlikult karjub kui ei saa seda mida ta tahab.ma ei oska regeerida ka.ka siis karjub kui peab lõunauinakut tegema minema.
lihsalt karjub ....röögib.kuidas sellele rageerida,mida teha et see lõppeks ja veel tähtsam,,kuidas sellest röökimisest jagu saada ilma vägivallata....
ette tänades sigrid
See võib tõeliselt kurnav ja närvesööv olla, kui päevast-päeva laps protestib ja karjub. Nõustun täielikult sellega, et igasugust vägivalda ja last hirmutavaid võtteid tuleb kindalasti vältida. Võimlik, et laps on mingil põhjusel ärev, hirmul või väga tundliku närvisüsteemiga, igal juhul vajab ta eelkõige rahulikku kohtlemist ja keskkonda.
Jälgige, kuidas toimub näiteks magamaminek. On eelnevad tegevused olnud rõõmsaid ja rahulikud või hoopis pingelised, kiirustavad vms. Mõned lapsed vajavad rohkem aega, et ühelt tegevuselt teisele ümber lülituda. Sageli aitab veidi aega koos olla, lugeda, laulda või lihtsalt lähedal olla kuni uni tuleb.
2,5-aastane vajab eelkõige ema lähedust ja ta naudib koosolemist. Seda enam, et peres on ka teine väike laps ja ema pole ju enam nii kättesaadav. Ema reageeringute tekitamiseks tehakse kõikvõimalikke asju. Mõelge kõik läbi, milliseid lapse soove ja vajadusi saate ja on mõistlik täita ja mida kohe kuidagi ei saa. Kui on ümbruses midagi, mida saate kohandada, et oleks vähem keelamisi, siis tehke seda. Jälgige, kas lapsele on arusaadav, kuidas ja mida ta võib teha ja kuidas oma soovidest teada anda ilma karjumata. Tunnustage ja väljendage oma heameelt kui laps käitub soovitult.
Kui laps vajab lihtsalt Teiega olemist, siis võimaldage seda nii palju kui väikesema lapse kõrvalt vähegi võimalik. Mõelge läbi päevased tegevused, unerütm, jälgige ka oma meeleolusid, kurnatust ja reageeringuid lapse käitumisele jne.
Kirjast ei selgu just palju infot, mis võib olla lapse meeleheitlikku karjumise põhjuseks. Pole ju ka välistatud mistahes tervisega seotud probleemid. Kui mure on ikka jätkuv, siis pidage ka nõu perearstiga.
