Tere,
sooviks teada, kas on läbi viidud uurimusi "aktiivse kuulamise", "mina-teated" meetodite kohta? Kui efektiivsed need on. Kui paljud pered neid kasutavad?
Suhtlemine on psühholoogias selline teema, millega seoses tehakse maailmas sadu uuringuid aastas. Uuringute fookuses on mitmeid asju, nende seas üks enim uurituid ongi aktiivne kuulamine ja sellega seonduv: uuritakse, millised tehnikad töötavad kõige tõhusamalt; soovitakse määratleda, millised tehnikad sobivad mingisse konkreetsesse olukorda (nt. lapsega vs ülemusega vs patsiendiga suhtlemine); uuritakse erinevate mina- ja sina-teadete mõju ja tõhusust pikema aja jooksul (nt. suhe pere- ja paarisuhetele, lapse arengule jmt.).
Eelmisel aastal lugesin uurimustöö kohta kirjutatud artiklit, mis puudutas aktiivse kuulamise kasutamist ja see töö oli tehtud Kanadas. Kahjuks ei ole mul artiklit alles, mistõttu ei saa teile konkreetseid tulemusi välja tuua. Kuid artiklist jäi mul meelde, et lastega suheldes on vanemad aasta-aastalt hakanud aktiivset kuulamist rohkem kasutanud ning sama tendents on ka täiskasvanute omavahelises suhtlemises. Samas tõdeti artiklis, et kasutamise protsent jääb siiski alla 50%. Selle põhjuseks pidasid autorid asjaolu, et suur osa täiskasvanutest on põlvkonnast, kus sellist suhtlemisviisi ei peetud tähtsaks. Mina-sõnumite uuringud lastega seoses on näiteks näidanud, et nende kasutamine lapsele piiride seadmiseks on efektiivsem ja lapse enesehinnangut säilitavam kui seda on lapse karistamine. Lisaks on uuringud näidanud, et lapsed, kellede vanemad kasutavad aktiivset kuulamist ja erinevaid mina-sõnumeid, on ülesannete lahendamisel loovamad ja kiiremad, nende laste enesehinnang on kõrgem.
Mul endal puuduvad andmed selle kohta, kas meil Eestis on vastavasisulist uuringut lapsevanemate seas tehtud, kuid kaldun arvama, et ei ole. Üks minu igapäevase töö tegevusi on üliõpilaste õpetamine ja sain teie kirjast nüüd hea mõtte üliõpilaste uurimustööde teemaks. Tänan!
