Pojal vanust 2,2 aastat. Viimasel ajal eriti suureks sõbraks "ei taha". Vahepael ma lausa tunnen, et ei oska enam väikese eitaha mehega hakkama saada. Viimasel ajal on hakanud tihti ka teisi lapsi juustest sakutama. Issile teakse ka vehapel mängides saku saku. Lihtsalt müravad ja järsku tõmbab juustest. Viimati sakutas kõvasti veidi nooremat õetütart. Istuvad koos põrandal ja järsku sakutab, kallistavad ja järsku sakutab. Ei oska teda mitte kuidagi sellest kombest lahti õpetada. Keelame ja räägime. Jõuetuse tunne on. Ei taha olla pidevalt valvel, et kuna ta jälle mõnele mängukaaslasele juustesse kargab.
Selles eas tekib lapsel mina-tunnetus, millega käivad koos oma soovide ja tahtmiste tugevam väljendus. Laps püüab reguleerida keskkonda enda ümber enesekohaste väljenditega Ei taha, Mina ise jne teisisõnu väljastab selgeid ja lühikesi ennastkehtestavaid sõnumeid.
Võtmeküsimuseks Teie poolt kirjeldatud problemaatilise käitumisviisi (juustest sakutamine) juures on see, mis sõnumit laps oma käitumisega edastab, mida ta soovib väljendada. Kas selle eesmärgiks on oma pahameele väljendus, soov teisele haiget teha. Teie kirjeldus ei anna alust oletada kumbagi neist. Tundub, et see on pigem nagu mängu osa tema jaoks. Sellele vanusele on omane pigem füüsiliste reageeringute kaudu suhtlemine, märkide andmine kui verbaalselt, kuna sõnalised vahendid pole veel sedavõrd käepärased.
Mida siis soovitada? Ärge heituge ja olge järjekindlad. Oluline on katkestada ebasoovitav tegevus, nii nagu te olete seda ka teinud. Kui on müramine ja laps sakutab isa siis katkestada hetkeks müramine ja selgitada, et Nii on issil väga valus, See ei ole lõbus, seejärel võib müramisemäng jätkuda. Kui on näha, et tegu pole lapse pahameele väljendusega, vaid et ta otsib sellisel viisil füüsilist kontakti, pakkuda pärast selgitusi teisi alternatiivseid füüsilisi reageerimisviise , nt kallistamine, pai tegemine. Oluline on, et laps järjekindlalt saaks tagasisidet, et tegu on ebakohase käitumiseviisiga
Paraku selles eas lastega tuleb valves olla igal juhul. Saan aru, et olete tegevuse katkestamist kasutanud ja Teil on tunne, et see ei ole aidanud. Kuid järelikult pole see lapse jaoks veel selgelt kinnistunud kogemus. See, kuidas käituda teiste inimestega vajab pidevat õppimist ja õpetamist. Ja õppimine toimub korduvate kogemuste ja järjepidevuse kaudu.
