Mida teha! Kui laps on väsinud ja nõuab midagi ning ma ei luba talle seda siis tuleb ta mulle kallale lööb, hammustab jne. Mis olen valesti teinud?
Tõenäoliselt kõik, sest olen teda karistanud vitsaga, tutistanud. Olen prooovinud ka rääkida aga viha läheb hullemaks ja see et ta mind lööb ju ka ei tohiks olla!
Laps on kohe kolmene, väike ja abitu aga nii vihane vahest, et ehamatan ära kohe. Seda muidugi ainult minuga, ehk siis emmega.Issiga sellist jama ei ole.
Kas enam on abi sellest kui lõpetan karistamise füüsiliselt või olen juba teinud pöördumatu vea?
Ei oskagi kohe midagi peale hakata, järgmine nädal hakkame lasteaeda harjutama, kohe kardan seda ja kolme kuu pärast sünnib majja teine laps!
Millest alustada??
Ka meil oli see mingil ajal mureks kui poiske oli 2-aastane. Ta kasvas aga umbes aastaga sellest poksiperioodist välja. Raske oli muidugi. Püüdsin sõnadega teda põhiliselt taltsuda. Kui ta oma väikeste rusikatega vehkima tuli, siis võtsin ta käed endale pihku ja rääkisin temaga, et emmel on valus, kui sa teda lööd. See mõjus üldjuhul päris hästi. Olen kuulnud, et see ongi selline arengu etapp, kus laps on sõjakas. Pea vastu!
See, et laps lööb, kui vihane on, on ju tegelikult tavaline reaktsioon. Ütlete, et olete ise ka füüsiliselt karistanud. Tegite seda ehk ka viha ajel? Seega käitusite samamoodi, kui laps teiega. Esimene asi, mida teha, on lõpetada ise igasugune vägivald. Küsite, et kas aitab? Ei tea täpselt, kuid arvan, et kui laps enam kodus agressiivset käitumist ei näe, siis väheneb temagi vägivaldne käitumine. Karistamine on üldse üks kahtlane kasvatusvahend, sest õpetab lapsele, et kellelgi on võim tema üle. Meenutage ise mõnd eluseika, kus teie peal kasutati võimu ja püüdke meenutada, milliseid tundeid tundsite ja mida tegite. Võib olla tulevad praegugi need tunded uuesti esile ja tõenäoliselt on need üsna halvad tunded. Lapse käitumise mõjutamiseks sobib ikka rahulik kuulamine ja rääkimine ja sobiva käitumise kirjeldamine. Isegi kui laps on nii väike, et tundub, et ei saa veel asjadest aru, siis mitmekordse kordamise järgi ja ajapikku saab talle nii mõnigi asi selgeks. Näiteks teie loo puhul . Kui laps tuleb teid lööma, siis võtke rahulikult ja kindlalt ta kätest kinni ja öelge, et ma saan aru, et sa oled väga vihane, et ma sulle .... ei lubanud. Me kõik tunneme aeg ajalt viha, kuid ei löö teist inimest ( ärge siis seda enam tehke, kui oletegi varem löönud). Selle asemel me räägime oma vihast teisele inimesele. Kui laps ikka püüab edasi lüüa, siis võib veel rahulikult häält tõstmata!!! seda mõned korrad korrata. Kui laps ei rahune, siis võib ta kindlalt teise tuppa saata või ise ära teise tuppa minna ja öelda, et niipea, kui sa enam ei löö, võid tagasi tulla. Ei mingit juttu karistusest, vaid, et saadate ta rahunema. Oluline on, et laps saaks aru, et kõiki tundeid on lubatud tunda, kuid kõik tunnete väljendamise viisid pole lubatud. Kui teil on võimalik minna perekooli, siis tehke seda, sest seal saab õppida kasvatamist võimu kasutamata. Vägivallatut suhtlemist!
