Alustama peaksin sellest et olen oma lapse vist ise ära rikkunud. Kui ta oli umbes 2,5 aastane siis elasime väikeses üürikorteris ja pesukuivatamisega oli pisut probleeme, õues polnud kohta ja pööningu ust valvas tige naabrimutt. See selleks. Hakkasin oma tütart öösel ülesse ajama, õigemini tõstma ja alguses see toimis kuid tohutu peale passimine, arvestasin magama minemise ajale 2h otsa ja alguses see toimis kuid mida aeg edasi jõudis ta ikka teha enne voodisse kui mina jaole sain. Käisime enureesi arsti jutul. Alguses oli ta liiga väike ja pidime ootama, vist pidi olema vähemalt 4-5aastane. Saime aparaadi mis pidi niiskuse peale ülesse ajama, kohutav pirin. Hullem kui äratuskell. Aega anti 2kuud sest uus laps juba ootas järjekorras. Tema seda pirinat kuulda ei tahtnud ja üritas kuidagi ignoreerida. Mina tõusin, suunasin ta potile, kui vaja vahetasime riided ja uuesti magama. Mina väsind laps väsind. Proovisime ka hiina meditsiini masaai koos ravimtaimedest tablettidega, kuna nõelu pole soovitatav lapsele panna. Juba esimesel korral hüppas laps laualt püsti ja nõudis pissile olles vahetult enne pissil käinud. Tulemused tulid üsna varsti ja me käisime seal umbes pool aastat ja teine pool aastast oli enam-vähem kuiv kuid sügise poole hakkas märgi päevi järjest rohkem juurde tulema. Läksime uuesti masaai juurde tagasi kui mingil hetkel ütles arsti ise et tal võib olla psühholoogiline probleem kuna probleem ei kao vaid tuleb tagasi. Põhjus ongi peres sees, isa töötab kaugsõidu autojuhina ja mina olen enamasti lastega üksi, kuigi vanaisa-ema elavad samas majas. Minu ja mehe vahel on tülid ja sõnelemised kerged tulema. Käisin tüdrukuga tõesti psühholoogi juures ka ja tuli välja et temal nagu probleeme polekski ainult ema on pisut kurb. Minu psühholoogi juures käimine jäi soiku kuna ikkagi kallis ka ja meest ma endaga kaasa ei saanud võtta, ikka töö pärast.
Nüüd on meil uus ajajärk. Proovime Vigala-Sassi õpetust. Tema retsepti järgi tehtud raviteed ja appi tuli ka vanaema kes pani (11aastase!!) lapse lõunal mõneks tunniks magama. Teate esimene öö pärast lõunauinakut oli kuiv !!! Süda hüppas rõõmust. Kas tõesti aitab! Elame edasi ja vaatame kuidas läheb.
Väga tänuväärne, et jagate oma muret ja kogemusi, küllap võib see abiks olla ka teistelegi emadele. Kuigi olete leidnud toimivaid võtteid, siis võib juhtuda, et probleem ei kao veel päevapealt. Tore, et rõõmustate iga positiivse märgi üle.
Mida aeg edasi, seda rohkem võib ka tüdruk ise voodimärgamisest häritud olla. Peagi saabumas ka murdeiga ja seda enam tekib soov oma probleemi varjata, et mitte saada häbistatud.
Nagu selgub, olete palju üritanud oma tütre heaks teha, samuti on kaasatud ka teised pereliikmed.
Tõdete, et põhjused võivad olla psühholoogilised ning võimalik, et pinged kodus mehega aitavad ka kaasa enureesi püsimisele. Igal juhul on hea mõte aidata oma tütart enda aitamise kaudu (kui vähegi võimalik jätkake ise psühholoogi juures käimist). Ka tütar saab sellest abi, kui kodus valitseb rahulik, pingevaba ja rõõmus keskkond. Kindlasti on talle oluline hea enesetunne. Võimetus kontrollida oma kehaga seonduvat jätab jälje tema isetundele, eneseteavusele. Seega vajab tütar enesekindlust, usku, et saab hakkama, tunnustust vanematelt ja eakaaslastelt. Kui ta kogeb enda ümber kohtlemist, mis annab talle sõnumi kui haigest, mittehakkama saavast lapsest, kes vajab pidevalt teiste abi ja hooldamist, siis võib selline "haige lapse" mina-pilt ka kinnistuda nii temal endal kui ka teistel lähedastel. Sel juhul kaasnaeb ka vastav suhtumine ja tema kohtlemine - see aga teeb omakorda võimalikuks probleemi ülal hoidmise.
Mida siis teha? Kui on teada, millises ravimteed vm toitumisega seonduv aitab, samuti unerütm ja päevakava, siiis leppida see kokku ja järgida. Oluline on see, kui tütar kogeks, et kõik keerleb tema probleemi ümber (nt on pidevaks kõneaineks ja koduse elu korraldamise aluseks). Niisiis, vajate rahulikku, meeldivat kodust olukorda ja suhteid. Tütar vajab kogemust sellest, et ta on üks tore, hästi hakkamasaav ja armastatud tavaline tütarlaps omavanuste seas.
Edu ja rõõmu teile!
On olemas hormoon nimega vasopressiin, mille ülesanne on öösel uriini vähem toota, et põis hommikuni vastu peaks. Lastel, kellel on mureks öine voodimärgamine, see hormoon "magab" ja ei viitsi tööd teha. Ajal, mil tütarlastel hakkab nn. murdeiga on lootust, et lisaks naissuguhormoonide tööle hakkamisega, hakkab ka see "laisk" hormoon tööle. Sellepärast ütlevad arstid, et kui hakkab menstruatsioon, siis tõenäoliselt enureesiga enam probleeme pole.
Rõhutan, et enurees ei ole puue!!!Igal ühel meist on kehas mõni nõrk koht, mis haigeks jääb kui pilve tagant ei tulegi päikest ,vaid aina uus ja uus pilv.
Kõik Marge poolt antud soovitused on kahtlemata head ja kasulikud. Kahjuks jah, enamus enureesiga lastel on probleemid kodus. Seega abi küsimine iseendale ja mehele on väärt mõte. Igasugused nõelravid ja Sassid on seega kaheldava väärtusega, kui põhiprobleem - suhtlemine- jääb samaks. Küll võib nendest abi olla kui te ise perega vastavat psüühhilist laadi teraapiat saate ja paralleelselt "poolmeditsiinilisi" võtteid tütre peal katsetate.
lugesin teie muret ja tuli tuttav tunne.
ühel mu sõbrannal oli endal selline mure ja ta oli väga õnnetu selle üle,aga lohutuseks nii palju, et tõesti teismelise eas see kadus ära.Ärge heitke lootust.Nii palju veel, et ei tohiks mitte mingil juhul pahandada selle pärast temaga, et ta end alaväärtustama hakkaks, sest tal on endalgi sellest paha tunne ja enesehinnang madal.
tulex mõista ja teda toetada.
