Poiss on 15-aastane ja istub päevad läbi arvutis. Mul on juba täitsa hirm tema pärast. Õues ja sõpradega koos on ta järjest vähem. Samas kui ma talle selle kohta midagi ütlen, siis ta vihastab. Eelmisel nädalal keelasin tal üle 1h päevas arvutis olla, kuid sellest ei ole eriti kasu olnud. Päeval olen tööl, õhtul koju tulles väiksem tüdruk ütleb, et emme venna oli jälle päev otsa arvutis ja ei lasknud mul üldse mängida.
Mõtlesin juba, et viskaks arvuti lihtsalt minema, kuid mul endal ka vaja seda vahel kasutada.
Laste arvutis istumine on tõesti täitsa jube. Ões ilus ilm aga nemad istuvad toas hommikust õhtuni. Meil pani pereisa lõpuks arvutile parooli peale, nüüd siis jao järgi laseme neid arvutisse. Hästi tüütu on, kuid midagi muud me ei osanud ka välja mõelda.
Paljudes peredes on saanud arvutist laste kõige suurem kaaslane. Samas ei teadvusta lapsed, kui oluline nende tervisele on viibida võimalikult palju värskes õhus. Samuti jääb niiöelda näost-näkku suhtlemist aina vähemaks, sest suheldakse rohkem interneti vahendusel.
Proovi esmalt lapsele väljendada oma muret ja rääkida võimalikest negatiivsetest tagajärgedest. Hea oleks, kui käepärast on andmeid või statistikat selle kohta, kuidas päevade kaupa arvutis istumine on halvasti mõjunud (nt. silmanägemine, rühiprobleemid, seljavalud jne.). Ja nendest võikski siis lapsega rääkida.
Kui aga on juba näha mingigi mõju oma lapse puhul, siis tuleks kindlasti sellele ka tähelepanu juhtida (nt. laps on viimasel ajal väga tihti haige jne.)
Abi võib siin olla ka sellest, kui sa märgid ära millist kahju sulle endale lapse pidev arvutis istumine võib tekitada. Selleks võib olla näiteks tunduvalt suurem elektri arve, mille sa pead tasuma, või kartus, et laps internetis ebaturvalistel lehekülgedel ringi surfates saab arvutisse viiruse ja sa ei saa õhtul enam oma tööd arvutiga teha, sest see tuleb viia parandusse.
Kuid ära unusta, et lapse pidev "pommitamine" selle infoga, viib enamasti lapse endast välja. Püüa ka teda kuulata ja teada saada, miks ta arvutis terved päevad tahab olla.
Kui tuua välja erinevaid kahjusid, mida lapse tegevus kaasa võib tuua, (nii talle, kui ka sulle) ning sealjuures lastes ka lapsel omalt poolt rääkida, on suurem tõenäosus, et ta muudabki oma käitumist.
Tõsi - kui endal laps oleks, siis tegeleks kasvõi ise temaga, tean mis tunne on, kui arvuti taga päev-päevalt istuda ja muu maailm kaob.
Samas.. nii masendav, kui see ka pole. On mul kujunenud välja olukord, kus veedan tihti päevi arvuti taga (olles töötu & üritades leida tööd). Asja raskendab see, et lõpetan õhtukoolis 12ndat klassi ja pole jõudnud veel spetsialiseeruda.
Loodan et minu kunagine laps ei pea sellega ise kokku puutuma,
