Alustuseks, ükski löömine, löömissoov ja muu agressiivsuse väljendus ei tohiks jääda tähelepanuta, nö null-tolerants. Oleks hea saada ülevaade olukordadest, suhtlemissituatsioonidest, mis sellist käitumist ajendavad ehk milliseid situatsioone laps püüab sellisel moel lahendada. Vanust arvestades võib arvata, et sellistes situatsioonides on olukord, kus lapse soovid ja tahtmised ristuvad teiste soovide, tahtmiste ja õigustega. Kui me siinkohal ei paku lapsele teisi mudeleid olukordade lahenduseks, sealjuures loobumist oma soovidest kellegi teise soovide/vajaduste kasuks, siis võib arvata, et selline konflikti lahendusoskus võib töötada veel mitmeid aastaid. Hea oleks maksimaalselt ära kasutada lapse kõnelist väljendusoskust, sealjuures on oluline iga situatsiooni temale võimalikult arusaadaval viisil selgitamine.
kui te keete vihast, siis rusikad "sügelevad" ju? et krt ei mõju enam sõnad, küll virutaks? aga me oleme õppinud oma reaktsioone kontrollima, oma adrenaliinipurset vaos hoidma. ja ei löö. (on erandeid..)
laps tahaks ka, aga vel ei oska ja ei saa, sest sageli jääb verbaalne väljendamisviis hiljaks ja adrenaliin teeb oma töö. nii ongi, et väike inimloom muutub inimlapseks üpris varsti pärast seda kui õpib sõnadega oma tundeid/soove väljendama
kui mõni lööbki, siis tähtsam töö lapsega, kui keelamine, on hoopis kaastunde äratamine. kasvatage oma lapses kaastunnet. ta peab aru saama, et keegi ei taha tunda valu.
ta peab aru saama, et lüüa saanul on valus. see ei ole nali.
öelge, et näitate kui valus oli ja lööge aga tagasi.
ega laps ei kipu lööma, kui teda mõistetakse. nii et jah, kui lapsed lasteaias satuvad löökide alla- sellest saan aru, aga et ema lüüa - siis on vaja minna ehk järgmisele tasandile - arvestage lapse intellekti järsu suurenemisega ja kiitke tema iga uut omandatud odkust , pakkuge rohkem valikuid - muidugi endale kasulike seast - ja kiitke õigete otsuste vastu võtmisel - küsige temalt nõu, ja "mängige" kuidas te kuulate tema sõna.
näiteks, issi ütles, et kodus polegi täns midagi süüa, aga issil on kõht tühi. ma ei tea mida teha. mis sa arvad mida teha? kas läheme koju või käime kiireswti poes? aita mind.
rääkige rohkem oma lapsega, kirjeldage talle tema möödunud päeva, sõnastage tema tundeelu, pärige kas teil oli õigus nende tunnete kirjeldamisel või oli hoopis teisiti.
paluge teda iga hetk jutustada mida ta tahab, mõtleb või arvab või on teinud.
poisid hakkavad tüdrukutest hiljem rääkima, nii et teie ja ainult teie teha on tema kõne arendamine
ja lõpuks:lööja peab olema koduhooldusel kuni lõpetab teiste laste löömise. teised põnnid ei pea ometi kannatama!
Ma ei saanud viimasest postitusest päris hästi aru....
Selline lause oli selles jutus: ta peab aru saama, et lüüa saanul on valus. see ei ole nali.
öelge, et näitate kui valus oli ja lööge aga tagasi.
See pole ju õige ometigi, lüüa tagasi...Või sain ma valesti aru ja autor ikka ei mõelnud seda?? Sest mismoodi siis lapsele selgeks teha, et löömine on vale kui teda ennast ka lüüa??
