Kirjutasin teile umbes viis aastat tagasi.Mure oli hüperaktiivse teismelise pojaga.Ajapikku muidugi ununeb mis see teismeline kõik tegi aga nagu nendele lastele kohane -kõik mida puutuvad laguneb,püsimatus ,vastasseis jne.Kuid tahan öelda nendele vanematele kel sama mure,et esiteks kui peres on kõik korras tuleb laps ikka lõpuks õigele teele tagasi.Kuigi see on väga raske toetage siiski oma last ,sest kogu maailm on nagunii tema vastu.Kord nädalas oli ikka mitu õpetajat telefoni järjekorras,et kurta muret poja käitumise üle.Mina avaldasin alati nõusolekut,et ma tean probleemi,mul on kodus samad mured,andsin neile nõu mitte provokatsioonidele alluda jne.Teiseks sain head nõu õppenõustamis keskusest ,kus öeldi ,andke vastutus pojale( 16a.) üle,kuigi ta algul oli väga trotslik see siiski mõjus,tunnistusele enam kahtesid ei tulnud.Nüüd õpib ta viimast aastat kutseharidus keskuses,kus ollakse temaga väga rahul.Võibolla on eeliseks ka see,et ta läks aasta hiljem kooli.Muidugi aktiivse inimesena sai ta juba 18a. isaks.Saavad kenasti hakkama,kuigi see oli algul ikka suur ehmatus.Samas on see aktiivne laps jälle väga töökas,mis aitab elus edasi.Kuigi pean nentima ,et endiselt ka nüüd kus ta on ise isa on ikka ta aktiivsus väsitav aga ma surun selle alla teades ,et ta läheb varsti ju oma koju. Kuid kui on vaja mõnel tööl abikätt võib alati temale loota,töö lausa lendab tema käes. Seega pole halba ilma heata lohutage end sellega ,raske iga läheb ükskord mööda.
Suur tänu teile, et annate tagasisidet ja jagate kogemusi. Väga paljudele vanematele on pingeid leevendav ja innustav kuulda keskmisest suuremat pingutust nõudnud lapse arengu edulugu. Kui päevakorralist muret vaadelda pikemal ajateljel, on see vähem frustreeriv ja sellega on ehk kergem toime tulla.
Suur tänu veelkord ning jaksu ja positiivset meelt edaspidiseks!
Kuid kui on vaja mõnel tööl abikätt võib alati temale loota,töö lausa lendab tema käes. Seega pole halba ilma heata lohutage end sellega ,raske iga läheb ükskord mööda.