Minu kollektiivis on 1 töötaja, kes ei salli mind, ma tunnen seda tema käitumisest ja suhtlemisest. Õnneks me puutume tööalaselt vähe kokku aga alati kui tema minu juurde tuleb siis küsimine ei ole tavaline vaid nähvavalt ja jumal hoidku kui ma julgen omale mõtlemispausi teha siis on kohe susin lahti. Mina üritan võimalikult vähem tema silma alla sattuda, sest mul ei ole vaja seda, et tema oma halva käitumisega minu tuju ära rikub. Tal on ka varem olnud kahe töötajaga selles ettevõttes probleeme, ta on 13 aastat samas ettevõttes töödanud, mina 3 aastat. Ma tean seda, et kõikidega ei saagi läbi saada aga mind selline käitumine häirib. Kontoris liikudes pobiseb koguaeg ei saa aru mida ja kellele Olen mõelnud, et lähen küsin tema käest, et mis probleem tal minuga on aga ..
Ühe kolleegi pisut teistmoodi käitumine annab teile alust arvata, et ta teid ei salli. Te püüate temaga võimalikult vähe tegemist teha, kuid paratamatult puutute siiski aeg-ajalt kokku. Ning iga selline kokkupuude rikub teie tuju.
Kuna teie olete rahulolematu, siis ainus mõistlik lahendus antud olukorras on võtta initsiatiiv enda kätte ning temaga sellest rääkida. Soovitan vestluse neutraalse tooni hoidmiseks kasutada mina-keelt ja mina-sõnumit st. rääkida, mida teie olete märganud, mida teie tunnete ja kuidas see kõik kokku teile mõjub. Tundub, et te olete väga häiritud, sest teie kirjas on palju hinnanguid (ei salli mind – kas ta on seda öelnud või teie arvate nii?, nähvav küsimine – mis jätab teile nähvava mulje?, susin – mida ta teeb või ütleb?, halb käitumine – mis täpsemalt?). Kui temaga asjast rääkima hakata, siis sissejuhatuseks peaksite te kirjeldama (hinnanguvabalt, et vältida tema kohest ärritumist), millised tema käitumised teid häirivad N: „Kui sa minu käest midagi küsima tuled ja teed seda järsu häälega ning mulle mitte otsa vaadates, siis tunnen ennast väga halvasti, nagu alandatuna. Mulle on jäänud mulje, et sa ei salli mind“. Oodake tema reaktsiooni ja peegeldage seda talle tagasi. N: „Mul ei ole sinuga miskit probleemi“ – „Sa arvad siis, et käitud minuga nagu kõigi teiste kolleegidegagi?“ – „Jah“ . Siit saate taas edasi kirjeldada, mis teid on häirinud. Isegi kui ta selle vestluse käigus omaks ei võta, et ta teisse kuidagi halvasti suhtub, siis saab ta teadlikuks teie enesetundest ning sellest lähtuvalt tahes tahtmata muudab mingis osas oma käitumist (sest teil on olnud julgust temaga sellest rääkida). Võib ka olla, et teie jutt tuleb talle üllatusena ning teie saate hoopis midagi uut tema kohta teada, mille valguses olete valmis muutma oma suhtumist temasse.
Kolm punkti teie kirja lõpus jätavad mulje, nagu oleks teil põhjust sellist vestlust temaga peljata. Mõelge enda jaoks läbi, mis on kõige halvem, mis juhtuda võib ning kuidas teil siis oleks olla. Tõsiasi on see, et kui te varem sarnast vestlust temaga ei ole pidanud, siis te ei tea ette, kuidas ta tegelikult reageerib. Enamasti muudavad meie hirmud asja tunduvalt hullemaks tegelikust. Kui seda vestlust pidada neutraalsel toonil, hinnanguid kasutamata ning rääkides iseendast, siis midagi hullu juhtuda ei saa. Julgust ja pealehakkamist teile!
Olen mõelnud, et lähen küsin tema käest, et mis probleem tal minuga on aga ..