Töötan väikeses maa kaupluses. Kollektiivis viis inimest. Juhataja käib tavalise tööajaga tööl ja müüjad vahetustega, kaks inimest vahetuses. Pood on eksisteerinud umbes 10.a. ja selle aja jooksul on sealt väga palju müüjaid läbi käinud, kusjuures kurioosne on selle asja juures see, et kõik töötajad kes lahkuvad on lõpuks üdini haiged inimesed, mis on kõik alguse saanud närvisüsteemist ja kui nad siis on pikemat aega sealt juba eemal olnud on nad jälle terved inimesed. Minu arust on selle asja duum meie juhatajas, kes pidevalt tekitab kahe vahetuse vahel intriige ja kui siis üritad asjale selgust tuua on tema jutt selline, et umbes kõik tõlgendavad jutte valesti ja ei saa aru mida tema on tahtnud öelda. Ja kui ma siis ikkagi tahan konkreetset selgitust saada , siis selle peale öeldakse et olen intrigant. Kas oskab keegi nõu anda, kuidas sellise juhatajaga toime tulla? Sest endal ka juba selline tunne, et kas oodata kuni närvisüsteem täiesti segi või lihtsalt lahkuda, kuigi töö iseenesest meeldib ja ega uut töökohta ka silmapiiril ei paista.
Olete märganud, et mitmed kolleegid ja ka Teie ise olete häiritud töö juures valitseva närvilise õhkkonna pärast. Omavahelised pingelised suhted on üks väga sagedane tööstressi põhjus. Seetõttu on eriti oluline, et olete püüdnud selgust luua ega lepi närvilisust põhjustava olukorraga. Seda enam, et olete kogenud ka vasturünnakut, mis teeb Teid arusaadavalt ettevaatlikuks.
Kui on oht vääritimõistmisele, siis võib abi olla sellest, et paluda olulised ja korduvad küsimused, samuti kokkulepped, nõudmised, reeglid sõnastada kirjalikult. Kirjapanek eeldab rohkem konkreetsust, põhjalikumat süüvimist ja läbimõtlemist, seega selgust. Mõnede teemade puhul on hea need koos läbiarutada ja siis kirja panna (nt teha meelespea teadete tahvlile vms).
Ilmselt pole mõistlik vaielda selle üle, kas olete intrigant või mitte. Küll aga võite rahumeelselt väljendada, et soovitegi vältida möödarääkimisi ja aru saada asjadest ning eriti nendest, mis aitavad oma tööd hästi teha. Mis saaks ülemus selle vastu olla, et tahate oma tööd hästi teha.
Sellest olekski hea alustada ja kasutada mina-keelt näiteks nii: mulle meeldib mu töö ja tahan seda hästi teha; ma soovin edaspidi vältida valesti arusaamist ja ma vajan selgust, kuidas ....... jne. Või ma tahan kindel olla, kas sain õigesti aru, et ...... jne. olenevalt päevakorras olevast teemast. Nagu mina-keelele omane, ei väida Te midagi teise inimese kohta ja väljendate seda, mida vajate, kuidas olukord Teile tähtis on ja Teid mõjutab. Ei mingit kriitikat ega hinnangut, sildistamist teise inimese kohta ega tema käitumise tõlgendamisi.
Sellisel viisil pöördumisel võib olla rohkem võimalust saada ülemuselt sisulisi vastuseid, annab vähem põhjust asuda kaitsepositsioonile ega otsida süüdlasi. Kuigi võite mõelda, et just ülemus ise peaks õppima teistmoodi rääkima ja püüdlema heade suhete poole, on ikka kasu ka sellest, kui Teie annate oma parima, et tal oleks raskem samal moel jätkata. Küllap on veidi keerulisem eirata hea tahtega, sõbralikult pöördujat, kes kutsub üles konstruktiivsele jutuajamistele. Ja kes teab, võtab ehk mõned head võtted üle.
Vastastikku mõistmisele aitab kaasa kuuldu kohta teha ümbersõnastus või vahekokkuvõtte. See on aktiivne kuulamine, mille alustus võiks kõlada näiteks nii: ma saan aru nii, et .....; sa ütlesid, et .....; sinu jaoks on tähtis, et ..... jne. Võimalusi on mitmeid, kuid oluline, et sõnastaksite kuuldut, mida teine ütles ja püüate öeldust tema joaks kõige peamise üles leida ja oma sõnadega korrata. Vajadusel saab teine inimene lisada midagi, korrigeerida, täpsustada, peaasi, et lõpuks selgub, et teda mõisteti õigesti.
Sellisel viisil rääkimine, kus üks aktiivselt kuulab, st sõnastab kuuldu ümber, on väga hea viis, kui teisel on keeruline end arusaadavaks teha, tal on mure või probleem, aga ka siis, kui tal on etteheited, kõrgendatud emotsioonid. See aitab maandada pingeid ja luua valmisolekut üksteise heaoluga arvestada ja jõuda vastastikku sobivate lahenduste juurde.
Nagu võib oletada, siis ei ole Te oma murega üksi. Tasuks kaaluda ka koos mõlema vahetuse müüjatega ühisarutelusid koos juhatajaga, tehes seda avatult, vastastikku lugupidavalt, mil viisil võiks asju nii rääkida, et saadaks ühtviisi aru. See vestlus peaks jääma ka kindla teema või eesmärgi juurde, eelnevalt sõnastada konkreetne probleem (vajadus) ja otsida koos ühiselt lahendusi. Näiteks mõni töökorralduslik küsimus, infoedastamise võimalused vms.
Soovin Teile vastastikku häid ja mõistvaid suhteid.
